„33. nädala jooksul lisandus 181 haigusjuhtu (23 laboratoorselt kinnitatud ja 158 kliiniliselt diagnoositud). Registreeritud haigusjuhtude üldarv on kasvanud 27,5% võrra eelmise nädalaga võrreldes,“ seisab ameti ülevaates.

Võrreldes eelmise nädalaga on haigestumus veidi kasvanud pooltes kõikidest vanusrühmades. Haigestumuse suuremat kasvu on täheldatud vanusrühmas 30-34a. ning märkimisväärsemat langust vanuserühmas üle 85a. Haigestunute väikese arvu tõttu ei ole esinemissageduse muutuste arvutamine statistiliselt õige. Isikud vanuses üle 60a. moodustavad 23,2% haigete üldarvust, laboratoorselt kinnitatud juhtudest on nende osakaal 26,1%.

Seisuga 21.08.2023 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta 24,3, sealhulgas laboratoorselt kinnitatud juhtude korral 3,1.

33. nädala jooksul hospitaliseeriti haiglate andmetel 5 patsienti (üle-eelmisel nädalal 6).

Reoveeseire tulemuste põhjal on SARS-CoV-2 viiruse sisaldus tõusnud ainult ühes asukohas, võrreldes eelmise nädalaga, kus kõik proovid jäid rohelisele ohutasemele. 33. nädalal oli üks proov kollasel ohutasemel ning oranžil/punasel ohutasemel proove ei olnud.

„Viimastel nädalatel, pärast mitut kuud kestnud väga madalat nakatumismäära, on SARS-CoV-2 levik hakanud suurenema. See on langenud kokku F456L mutatsiooni kandvate SARS-CoV-2 XBB.1.5-sarnaste liinide (EG5.1) avastamise sagenemisega,“ märgib amet.

Eestis on sekveneerimise andmetel omikron-tüve osakaal 100%. XBB 1.5. variant moodustab 100% kõikidest sekveneeritud proovidest.

Viimase nelja nädala jooksul hakkas kasvama EG.5. (Eris) variantide osakaal kõikidest XBB.1.5. proovidest.

Kuna on palju suhteliselt kergeid ja asümptomaatilisi COVID-19 vorme, siis levib viirus edasi suure tõenäosusega varjatult, lainetena ning oluliste tõusude või langusteta. Terviseamet prognoosib nii Covid-19 kui ka teiste ägedate respiratoorsete viirustega seotud haigestumiste kasvu septembrikuust alates, mis on tavapäraselt seotud koolitöö algusega.