Teadlased on kosmosesügavustest avastanud Maale omase ja harilikult elutegevusega seotud molekuli. Süsihapet (HOCOOH) leidub meie galaktika keskpunkti lähedal galaktika keskuse molekulaarpilves nimega G+0,693-0,027. Sellest kirjutab Newsweek.
See on kolmas kord, kui lisaks äädik- ja sipelghapetele leiti kosmoses karboksüülhappeid, ning esimene kord, kui tähtedevahelises ruumis leiti molekulis kolm või enam hapnikuaatomit, selgub ajakirjas The Astrophysical Journal avaldatud uuringust. Karboksüülhapped on kemikaalide klass, mida sageli peetakse elu üheks aluseks. Need on teatud tüüpi orgaanilised ühendid, mida iseloomustab süsiniku (C) aatom, mis on kahekordselt seotud hapnikuaatomiga (O) ja üksiksidemes hüdroksüülrühmaga (-OH). Eelkõige tekib süsihape siis, kui CO2 lahustub vees. Näiteks tuleb seda ette meredes.
Paljud teooriad selle kohta, kuidas elu Maal arenes, viitavad sellele, et algne elu võis areneda kemikaalide segunemisest, kui meie planeet oli veel väga noor. Mõned arvavad, et need kemikaalid, karboksüülhapped, võisid Maale jõuda kosmosest komeetide ja meteoriitide abiga.
Süsihapet on varem leitud teistelt taevakehadel, sealhulgas Jupiteri jäistel kuudel, mõnel meteoriidil ja komeedil ning isegi Marsil ja Merkuuril, kuid tähtedevahelises ruumis pole seda veel kohatud.
Autorid selgitavad, et nende molekulide avastamine tähtedevahelises keskkonnas võib tuua valgust meie planeedi päritolule ja elule sellel. „Seega viitab prebiootiliste süsiniku molekulide esinemine maavälises materjalis keerukate karboksüülhapete olemasolule ISMis (tähtedevahelises keskkonnas), sealhulgas aminohapetega seotud liikides. Selles kontekstis on tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et otsida teisi happeid, nagu propeen- või akrüülhape, propaanhape, tsüanoäädikhape, glükoolhape, hüdantoehape ja glütsiin, mille identifitseerimine [tähtedevahelises keskkonnas] on endiselt raskesti teostatav,“ kirjutatakse uuringus.
