Austraalia teadlased leidsid Maal paiga, kus on peidus üle 99% maailma kullast. Nad on kindlad, et sellest piisab kogu meie planeedi katmiseks lausa 50 cm paksuse kihiga. Vastava uuringu viisid läbi teadlased Macquarie ülikooli professori Bernard Woodi juhendamisel, kirjutab IFLSCIENCE.
Nende arvestuse järgi asub peaaegu kogu maailma kuld Maa tuumas. Maa sisemine tuum koosneb peamiselt rauast ja niklist, kuid sisaldab ka haruldasi lisandeid, mida on raske eraldi tuvastada. Kuni viimase ajani jäi nende lisandite, sealhulgas väärismetallide kogus saladuseks. 2006. aastal leidis rühm teadlasi aga viisi, kuidas seda hinnata. Leiti, et mõned asteroidid on tõenäoliselt Maaga üsna sarnase koostisega, kuna need tekkisid protoplanetaarse ketta ühest osast.
Seetõttu saab nendest asteroididest pärineva süsiniku kondriitmeteoriitide koostist mõõtes arvutada, kui palju iga elementi Maal leidub. Selleks tuleb asteroidiindeksist lahutada Maa koorikus ja vahevöös sisalduvate elementide juba teadaoleva kontsentratsiooni. Arvutuste erinevus näitab, kui palju igat elementi leidub Maa tuumas. Vastuolulisus seisneb selles, et on raske kindlaks teha, kui erinevalt on Maa ja väiksemad aineobjektid (asteroidid) arenenud.
Neid tulemusi arvestades lõi Woodi meeskond aga mudeli, mis võimaldab osa sellest proovile panna. Leiti, et elemente, mis vedelas rauas ei lahustu, Maa tuumas ei leidu. Järelikult sisalduvad need maapõues. Sarnast meetodit kasutades hindasid teadlased iga elemendi kogust, mis rauas lahustub, ja keskendusid loomulikult kullale. „Võime öelda, et üle 99% Maa kullast asub selle tuumas,“ kommenteeris Wood vastavat avastust telekanalile ABC.
Selle loogika põhjal võib oletada, et säilinud asteroidid, eriti need, mis arvatakse olevat planetesimaalide tuumad, sisaldavad samuti palju kulda. Nendeni jõudmine on keeruline, kuid siiski lihtsam kui Maa tuuma puurimine, mistõttu plaanib NASA 2023. aastal saata Psyche sondi galaktika ühele kuulsaimale asteroidile 16 Psyche.
