Läbimurdeline avastus: teadlased eraldasid DNA-materjali 2900 aastat vanast Assüüria savitellisest

Geneetiline materjal saadi Assüüria Nimrudi linna kuningliku palee ehituseks kasutatud savitellisest. Sellest kirjutab Sky News.

DNA eraldati 2900 aastat vanast savitellisest. See avab potentsiaalselt uusi võimalusi möödunud põlvkondade elude uurimiseks. Uuring viidi läbi iidse Nimrudi linna kuningas Ašurnasirpal II palee ehitusmaterjaliga. Nimrud asub tänapäevase Iraagi põhjaosas.

Pärast eraldatud DNA sekveneerimist leidsid eksperdid 34 taimerühma, nende hulgas oli näiteks kask ja kapsas. Troels Arbøll Kopenhaageni ülikoolist nimetas tellist „bioloogilise mitmekesisuse ajakapsliks“.

Teadlased arvavad, et geneetiline materjal säilis, kuna tellist ei põletatud kunagi, vaid jäeti pärast savist, õlgedest ja sõnnikust valmistamist Päikese kätte kuivama.

Tellis pärineb perioodist, mis jääb 879 eKr ja 869 eKr vahele ehk ajast kui ehitati Nimrudi nn. loodepalee. Praegu säilitatakse seda Taani rahvusmuuseumis.

Kuigi ajakirjas Nature Scientific Reports avaldatud uues uuringus kirjeldatakse ainult taimi, usuvad teadlased, et loomade ja putukate DNAd saab ekstraheerida samade meetoditega. Taimne materjal taastati, kohandades varem muude poorsete materjalide, näiteks luude jaoks kasutatud meetodeid.

Savimaterjale leidub paljudes erinevatest ajastutest pärit arheoloogilistes leiukohtades üle maailma, mistõttu on need teadlastele rikkalikud allikad edasisteks DNA-uuringuteks. Uuringu juhtautor, Sophie Lund Rasmussen Oxfordi ülikoolist ütles, et töörühm on leiudest ja tulevaste avastuste potentsiaalist ülekoormatud.