1. juulil lennutati kosmosesse Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseteleskoop Euclid raketiga Falcon 9. Euclidi start mõjutab kogu kaasaegset astrofüüsikat: teleskoobi abil püüavad teadlased teha universumist 3D-kaarti ehk tomogrammi, et mõista paremini salapärase tumeaine ja tumeenergia olemust. Euclid peaks kosmoses tegema üle 100 000 ülesvõtte Päikesesüsteemis asuvatest objektidest.

Esimesed andmed, mis on vajalikud kõikide süsteemide kalibreerimiseks ja valideerimiseks, peaksid Euclidilt tulema sügisel. Esimene täielik andmete avaldamine on kavandatud 2025. aastaks. Kokku on andmete kogumisel ja töötlemisel oodata kolme väljalaset, millest viimane avaldatakse 2030. aastal – umbes aasta pärast teleskoobi töötamise lõppu.

Euclidi ja seda toetavate teleskoopide kogutavate andmete eeldatav kogumaht kuue aasta jooksul on üle 30 petabaidi. See on sama palju kui seitsme miljoni suurepärase kvaliteediga filmi kogumaht.