Siiani on kättetoimetamiseportaali kaudu edastanud dokumente prokuratuur, kohtud ja väärteomenetlejad. Nüüd on sündinud kavatsus selle kättetoimetamise võimalusi laiendada ka teistele valitsemisaladele ja nii riigis üleüldiselt bürokraatiat vähendada ja dokumentide saatekulusid kokku hoida.
„Lisaks rahale, aitab elektrooniline kättetoimetamine hoida kokku aega ja kiirendab menetlusosaliste õiguste kaitsmist ja kohustuste täitmist,“ ütles Fortele justiitsministeeriumi esindaja Sessi Popel.
Justiitsministeerium on loonud ja eelmisel aastal ka kasutusele võtnud portaali, mis saadab kättetoimetavad dokumendid kõikidesse kanalitesse, mida on inimene ise riigile jätnud - näiteks eesti.ee, rahvastikuregister, äriregister ning kõik sisse logitavad riigi teenused. Varem toimetati kohtu saadetavad teated inimestele sageli tähitud postiga, mis oli saajale tülikas ja riigile muidugi kulukas – postikulude kokkuhoid oli kohtutele juba esimese paari kuuga 50 000 eurot.
Täna on iga ametkond üles ehitanud oma dokumentide kättetoimetamise või korjatakse igaks menetluseks ühekordselt kontaktandmeid.
„See on killustanud ja kallis. Justiitsministeeriumil on juba näiteks võtta, et oleme sellega prokuratuuris, kohtutes ja väärteomenetluses kokku hoidnud,“ märkis Popel. „Soovime luua lihtsasti kasutava süsteemi ning et igal pool oleks ühesugune reeglistik. Erandina jääb ikkagi kehtima see, et inimene saab edasi suhelda ka paber kujul.“
Kättetoimetamise all ei peeta selle portaali puhul silmas tavalist kirjavahetust asutuse ja isiku vahel, vaid üksnes selliste dokumentide edastamist, mille kättesaamisest alates tekivad isikule õigused ja kohustused.
Sellisteks dokumentideks on näiteks kohtukutsed ja -lahendid, trahviotsused ja ettekirjutused. Reeglina loetakse kättetoimetamine toimunuks alles siis, kui kättesaamisest on tõendatav jälg maha jäänud.
