„Järjekordne kalade rändetakistus saab ajalooks. Vanaveski paisu avamist on planeeritud pikalt ning seda magusam on näha, kui jõudsalt ehitustööd edenevad,“ ütles Lääne-Harju vallavolikogu esimees Külli Tammur.
Tema sõnul elab Vasalemma jões rohkem kui 20 kalaliiki, kelle loomulikku liikumist takistavad paisud. See mõjutab omakorda aga kogu svee-elustiku seisundit ega lase Vasalemma jõel toimida kogu oma hiilguses. „Paisu eemaldamisel on täidetud kõik eeldused olla suurepärane lõheliste ja siirdekalade jõgi,“ lisab Tammur.
Keskkonnamõju hindamise aruande järgi oli Vasalemma jões vee-elustiku seisund suudmest kuni paisuni hea ning sealt edasi kesine kuni päris halb. See tähendab, et paisu tõttu puudusid igasugused võimalused kaladel vabalt rännata ning siirdekalad sealt edasi ei jõudnudki.
See tõi kaasa kalade arvukuse vähenemise ning ühtlasi ka karmimad püügipiirangud. Rändetakistuse avamisel on oodata kalastiku seisundi paranemist, mis tulevikus teeb kindlasti head meelt ka kalastajatele.
RMK vee-elustiku spetsialist Sander Sandberg ütles, et Vanaveski paisu likvideerimisega alustati 2021. aastal ja töid on tehtud nii, et tulemus oleks võimalikult looduslähedane. Kogu Vasalemma jõe säng paisu vahetus läheduses taastatakse, mistõttu paisjärv ei avalda enam jõele negatiivset mõju. Vanaveski paisul säilitatakse maaomanikega kokkuleppel paisule rajatud endine mittetöötav kalatrepp, liigveelask ning paisude otsad, mis konserveeritakse, et säilitada ka rajatise muinsuskaitselised väärtuse.
„Ehitustööd Vanaveski paisul edenevad jõudsalt ning nende lõppemisel taastab RMK kaldaala ja selle haljastase ning istutab kaldavööndi ka uued puittaimed,“ ütles Sandberg.
Projekteerimistööde autor oli projekteerimisbüroo „Maa ja Vesi“, ehitustöid teeb Nordpont OÜ.
Taust
• Eesti rohkem kui tuhandest teadaolevast paisust 75% on kaladele ületamatud, 40% aga mõjutavad oluliselt kalastikku.
• Eesti suurim lammutatud pais oli Pärnu jõel Sindis, mis lammutati lõplikult 2020. aastal. Tänaseks on kala sinna taas tee leidnud ning kärestikuline jõgi on süstasportlaste seas riigi parimaks tunnistatud.
• Alates 2020. aastast tegeleb Eestis paisude eemaldamisega RMK. Vasalemma jõe avamine kalade rändeks kogu jõe ulatuses on üks RMK lähiaastate prioriteete.
• Vasalemma jõel on ka varem paisusid eemaldatud. Viimane suurem aktsioon oli mullu oktoobris, mil talgulised RMK-st ja sealsest Põlula kalakasvandusest, Keskkonnaministeeriumist, Keskkonnaametist, Lääne-Harju vallast, EKS Vabatahtlikust Kalakaitsest, Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudist ja Maaülikoolist eemaldasid ühe jõel asunud paisu.
• Lisaks inimtekkelistele paisudele põhjustavad peavalu ka koprapaisud. Nonde eemaldamisega Vasalemma jõel on tegelenud suuresti vabatahtlikud kalakaitsjad.
• Vasalemma jõgi on üks 11-st Eesti lõhejõest. Vasalemma on üks vähestest Eesti lõhejõgedest, kus on säilinud algupärane lõhe (Salmo salar) looduslik genofond.
