Tehisintellekt, mis kunagi tundus ulmeline, on nüüdseks igapäevaelu osa. Tehisintellekti kasutatakse tavaliselt soovituste andmiseks, alates filmide valikust kuni meditsiiniliste protseduurideni.
Kuna tehisintellektil on inimeste igapäevas aina suurem roll ja ülemaailmselt käib veel arutelu AI kasude ja ohtude üle, on uuringu autorite sõnul oluline mõista tegureid, mis kujundavad seda, kas ja miks inimesed aktsepteerivad või lükkavad tagasi tehisintellekti genereeritud soovitusi.
Uuringu autorid, Mustafa Karataş Nazarbayevi Ülikoolist Kasahstanis ja Keisha M. Cutright Duke'i Ülikoolist, keskendusid ühele tegurile, mis on levinud pea igas ühiskonnas - religioonile. Siiani polnud uuringutes süstemaatiliselt uuritud, kuidas religioon mõjutab otsuste langetamist seoses arenevate AI tehnoloogiatega, mis loomupäraselt tõstatavad küsimusi inimeste rolli ja väärtuse kohta tulevikus.
Artikkel uuringu tulemustest avaldati teisipäeval ajakirjas PNAS (Proceedings of the National Academy of Sciences). Autorid viisid läbi kaheksa eksperimenti 2462 inimese peal ja leidsid, et mida tähtsam on Jumal inimese elus, seda aktsepteerivam on ta tehisintellekti osas.
Esimestest eksperimentidest selgus, et mitmesugustes kontekstides, alates meelelahutuse ja toidu valimisest kuni investeerimisfondide ja hambaraviprotseduurideni, usaldavad usklikud teisi inimesi vähemal määral kui mitteusklikud ning neil täheldati suuremat valmisolekut kaaluda AI soovitusi.
Seda nähtust selgitavad järgmised tulemused, mis näitavad, et usalduse puudumist teiste inimeste vastu tekitab tunne, et inimesed on Jumala kõrval n-ö väikesed. Selle mõtlemisviisiga kaasneb tunnistamine, et inimesed on ekslikud.
Lisaks leiti, et Jumal ja tehisintellekt on sarnaselt müstilised, kuid sellele pikemat seletust ei leitud. Tulemused said kinnituse uuringu viimasest osast, kus analüüsiti 53 563 inimese andmeid 21 riigist, mis näitasid samuti usu seost tehisintellekti usaldamisega, täpsemalt robotnõustajate kasutamise kohta finantsotsuste tegemisel.
