„Nendest võib varsti väga palju sõltuda.“ Ekspert selgitab, miks on suured dessantlaevad Venemaa jaoks kulla hinnaga

Venemaale võib Olenegorski Gornjaki-sarnaste laevade kaotus Mustal merel kalliks maksma minna. Forte selgitab miks.

4. augustil teatas Venemaa kaitseministeerium, et öösel ründasid Novorossiiski mereväebaasi kaks meredrooni. „Rünnaku tõrjumise käigus tuvastati visuaalselt mehitamata paadid, mis hävitati mereväebaasi välisreidi valvanud Vene laevade tulega,“ seisis ministeeriumi avalduses. Siiski ilmusid peagi Telegrami kanalitesse fotod kreeni vajunud dessantlaevast Olenegorski Gornjak. Ukraina julgeolekuteenistus SBU kinnitas rünnaku toimumist ja üks sellest ametkonnast pärinev allikas rääkis UNIANile, et operatsiooni viisid läbi SBU ja Ukraina merevägi. Väljaandele üle antud videos on SBU allika sõnul näha, kuidas 450 kg lõhkepeaga droon ründab Vene laeva. „Rünnaku tagajärjel sai Olenegorski Gornjak kerre suure augu ja ei suuda oma lahinguülesandeid täita. Seetõttu on kõik venelaste väited „tõrjutud rünnaku“ kohta vale,“ rääkis SBU allikas UNIANile.

Projekt 775 tüüpi suured dessantlaevad pole tehnoloogilises mõttes mingid tehnikaimed, neid ehitas Gdanski laevatehas Nõukogude Liidu jaoks alates 1970ndatest aastatest. Kuid selliseid laevu pole täna Vene laevastikus rivvi jäänud enam palju ja need võivad peagi mängida Vene sõjaväe jaoks Ukrainas väga tähtsat rolli. Forte selgitas Ukraina militaareksperdi Aleksandr Kovalenko abiga miks ei saa Venemaa endale selliste laevade kaotust lubada.