Astronoomid on leidnud, et meie Päikesesüsteem on vanem, kui seni arvati. See on oluline, et mõista meie planeedisüsteemi ja selle planeetide arengut. Selle järelduseni jõudsid teadlased uurides meteoriite, kirjutab IFLScience. Meteoriitide keemilise koostise uurimine võimaldab meil mõista, millal need ilmusid. See võib näidata ka seda, millal meie Päikesesüsteemi „ehituskivid“ tekkisid, kuna pärast Päikese teket gaasi- ja tolmuudukogust jäi Päikesesüsteemi palju prahti, mis ühines lõpuks planeetide, asteroidide ja komeetidega.

Uue uuringu käigus avastasid teadlased, et meie Päikesesüsteem on umbes 1,1 miljonit aastat vanem, kui seni arvati. See tähendab, et see pole 4,5673 miljardit aastat vana, vaid 4,5684 miljardit aastat. Teadlaste arvestuses võib viga olla 240 000 aastat ühele või teisele poole. Kuigi see võib tunduda väikese ajaga universumi jaoks, võis miljoni aasta jooksul juhtuda palju.

Teadlased märgivad, et senine hinnang põhines alumiiniumirikaste mineraalide pliisotoopide näitajatel. Nüüd on teadlased seda meelt, et ürgudukogu koostis ei olnud kõikjal ühesugune. Nagu teadlased välja selgitasid, tekitas see probleeme, sest selleks, et udukogu muutuks ebahomogeenseks, pidi Päikesel aset leidma väga tugevaid sähvatusi või pidi kusagil läheduses plahvatama supernoova.

Uue uuringu autorid on veendunud, et meteoriitide keemilises koostis võib sõltuda alumiiniumirikaste mineraalide kuumenemisprotsessidest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid