Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal asuva Lübecki linna lähedal on lõppenud tööd 17. sajandi kaubalaeva põhiliste tükkide üles tõstmiseks Trave jõe põhjast, mis algasid selle aasta juunis. Viimane vee alt kätte saadud suur tükk oli viiemeetrine laevatüür.
Esmaspäeval, 31. juulil uutest üksikasjadest teatanud Lübecki peaarheoloogi Dirk Riegeri sõnul on laev juba avanud palju rohkem saladusi, kui teadlased eeldasid, kuigi üksikasjalikud uuringud laeva ehituse, pardal olevate esemete ja võetud analüüside kohta seisavad alles ees.
Mis on veealuste tööde kohta teada?
Umbes kuu aega tagasi esitlesid saksa arheoloogid avalikkusele esimesi esemeid, mille sukeldujad leidsid veealuste väljakaevamiste käigus 11 meetri sügavuselt Trave jõest Lübecki ja Travemünde vahel, kust see Läänemerre suubub. Nende hulgas oli ankruosi, köiejuppe, trossirattaid, köögiriistu, veini- ja likööripudeleid, tubakakotte ja koduloomade – toiduks tarvitatud veiste ja sigade – luid.
Hästi säilinud puitdetailide analüüsi põhjal on teadlastel nüüdseks aidanud teha esimesed järeldused selle umbes neli sajandit tagasi, ilmselt pardal alguse saanud tulekahju tõttu uppunud kaubalaeva ehituse ja võimaliku päritolu kohta, teatab uudisteagentuur dpa.
Kokku on Lübeckis spetsiaalselt selleks mõeldud angaari toodud juba umbes 450 laevakere tükki ja 80 ehituslubjaga täidetud tünni, mis on arvatavasti pärit Skandinaaviast. Pooled tünnid on endiselt jõepõhjas laeva uppumiskoha lähedal. Neid hakatakse varsti samuti pinnale tooma.
Mõnel tünnil leiti sildid, millega hansakaupmehed oma kaupa tähistasid. Ajaloolased loodavad, et suudavad leida arhiividest sarnaseid eksemplare ja teha kindlaks, kellele need kuulusid.
Kirikute ehitusmaterjal
Kustutatud lubi oli selles piirkonnas oluline ehitusmaterjal. Seda lisati Lübeckis ja teistes Hansa Liidu linnades telliskivihoonete ehitamisel kasutatud mördile.
Tänapäeval on UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud Lübecki, aga ka näiteks Stralsundi ja Wismari vanad kirikud ja muud telliskivigootika stiilis hooned.
Mis saab edasi?
Juhuslik leid Trave jõe põhjas, mida arheoloogid ise tõeliseks sensatsiooniks nimetavad, on tähtis Hansa ajaloo tundma õppimiseks. Sellega tahavad teadlased leitud detaile korralikult säilitada, et laeva tulevikus muuseumieksponaadina välja panna.
See küsimus on linnavõimude pädevuses, kes on varem allveearheoloogilisteks töödeks eraldanud kaks miljonit eurot. Säilivuse tagamiseks kuni otsuse tegemiseni asetatakse puitosad veepaakidesse.
Dirk Riegeri sõnul oli laev umbes 23 meetrit pikk ja umbes 6 meetrit lai. Põhi oli kiilukujuline, see tähendab, et see ei olnud lame, mis viitab sellele, et laev ei olnud mõeldud rannikusõiduks. Ilmselt on laevaehitajaid inspireerinud tollased hollandlaste kaubalaevad ehk flöödid ja galiotid, mida kasutati Vahemerel.
