12P/Pons–Brooks kihutab Maa poole. Hiljuti leidis sellel aset võimas vulkaanipurse, mille tagajärjel tekkisid komeedile „sarved“. Portaali Space andmetel läheneb komeet 12P/Pons-Brooks praegu Maale maksimaalselt väikesele distantsile.
Komeet Pons-Brooks on krüovulkaaniline ehk külmvulkaaniline komeet. See koosneb tahkest tuumast, mis on täidetud jää, tolmu ja gaasi seguga ning, mida ümbritseb tohutu gaasipilv. Kuid erinevalt enamikust teistest komeetidest koguneb gaas ja jää 12P tuuma sees nii, et sellel leiavad aset vulkaanipursked, mille käigus paiskuvad tuuma kestas olevate suurte pragude kaudu välja jäised magmajoad. Viimati leidis purse aset 20. juulil. Seejärel registreerisid mitmed astronoomid sähvatuse, mis muutus tavalisest umbes 100 korda heledamaks. Heleduse suurenemine leidis aset siis, kui komeedi pea ehk kooma paisus komeedi sisemusest vabanenud gaasi- ja jääkristallide tõttu, võimaldades sellel rohkem päikesevalgust Maale tagasi peegeldada.
26. juuli seisuga oli komeedi kooma läbimõõt umbes 230 000 kilomeetrit ehk rohkem kui 7000 korda laiem kui tuum, mille läbimõõt on hinnanguliselt umbes 30 kilomeetrit.
Teadlaste sõnul on 12P üks pikima teadaoleva tiirlemisperioodiga komeete. Lendaval vulkaanil kulub Päikese ümber täieliku pöörde tegemiseks umbes 71 aastat.
Komeet peaks jõudma Päikesele lähima punktini 21. aprillil 2024 ja Maale kõige lähemale 2. juunil 2024, mille vältel on see öises taevas vaadeldav.
