Puugihammustustest tekkinud lihaallergia juhtumid on tõusuteel. Kuidas on olukord Eestis?

Veidi enam kui kümme aastat tagasi avastasid teadlased, et mõnedel inimestel võib pärast puugihammustust tekkida toiduallergia liha ja lihatoodete suhtes.

Ka Eestis võib puugihammustusest lisaks mitmele juba tuntud haigusele saada maailmas veel üsna vähetuntud alfa-gal-sündroomi, kirjutati ERRis 2019. aastal. See väljendub punase liha allergias, mis võib avalduda kergemal või raskemal kujul, kujunedes mõnel inimesel lausa eluohtlikuks.

Alfa-gal-sündroom on uus ning maailmas veel üsna vähetuntud allergiahaigus. Esimene alfa-gal-sündroomi diagnoos pandi maailmas alles 2007. aastal. Viimastel aastatel on seda ka Eestis diagnoosima hakatud.

Selle üks omapära on toidu (imetajate liha, želatiiniga valmistatud toidud) suukaudse manustamise ning anafülaktilise reaktsiooni tekkimise vaheline ajaline viivitus – keskmiselt 3–6 tundi.

Imetajate liha vastane allergia vorm alfa-gal-sündroom on seotud galaktoos-alfa-1,3-galaktoosi (nn alfa-gal) vastaste immunoglobuliin E ehk IgE-tüüpi antikehadega, kirjutati väljaandes Eesti Arst 2018. aastal. Alfa-gali leidub enamiku imetajate valkudes, mis tähendab, et seda leidub ka lihas, näiteks sealihas, veiselihas, küülikus ja lambalihas, ning loomsetes toodetes, näiteks piimas ja želatiinis.

Selle esinemine loomsetes kudedes on üks suuri, juba ammu tunnustatud takistusi ksenotransplantatsioonile ehk elusrakkude, kudede või elundite siirdamisele ühelt liigilt teisele, näiteks sigade südame siirdamine inimestele. Inimese immuunsüsteem lükkab organi osaliselt tagasi, kuna selles on võõrkehade alfa-gal.

Kuid viimastel aastatel on teadlased avastanud, et alfa-gal on ka puukide süljes. Ja põhjustel, mida teadlased ei ole veel täpselt välja selgitanud, tekib mõnel inimesel, keda puugid on hammustanud, alfa-gal IgE antikeha.

See antikeha võib aidata inimesi kaitsta puugihammustuste eest, kuid muudab nad ka allergiliseks kõige suhtes, mis sisaldab alfa-gali.

Ida-Tallinna keskhaigla allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ressi sõnul võib alfa-gal-sündroom aastate jooksul üle minna, kui inimene jälgib täpselt arsti poolt antud imetajate liha ja siseorganite söömise piiranguid ja uut puugi hammustust ei ole olnud, aga ei pruugi.

ArsTechnica sõnul ei ole sündroomile ravi ning peale nende toitude vältimise pole midagi teha. Lisati, et tugevate allergiliste reaktsioonide puhul kasutatakse n-ö tavalisi allergiaravimeid.

USAs on juhtumid tõusuteel. CDC sõnul on seal alates 2010. aastast tuvastatud üle 110 000 juhtumi. Aastatel 2017-2021 kasvas juhtude arv umbes 15 000 võrra aastas.

Kuid diagnoosimisega seotud raskuste tõttu usub CDC, et kuni 450 000 ameeriklastel võib praeguseks olla alfa-gal'i tõttu tekkinud lihaallergia.

Eestis on juhtumite arv samuti tõusnud, kuid diagnoosida on keeruline

ITK allergoloogia-immunoloogia keskuse juhataja Krista Ress

Eestis on uute juhtude diagnoosimine küll tõusnud, seda peamiselt teadlikkuse arvelt. Täpset statistikat ei ole tehtud, kuid hinnanguliselt on diagnoositud umbes 5-6 juhtu aastas. Allergilised kaebused võivad tekkida nii imetajate (sea, veise, lamba, jänese, metssea jne) liha kui siseelundite (maks, neer, keel, sooled) söömise või želatiini sisaldavate toitude või ravimite tarbimise järgselt.

Haiguse diagnoosimise teebki keeruliseks vahetu ajalise seose puudumine (kaebused tekivad 3-6h hiljem) ning et kaebused ei pruugi iga kord vallanduda ja mõnikord tekivad kaebused ainult lisafaktori (füüsiline koormus, alkohol, ravimid) olemasolul.

Eestis diagnoositud juhud on olnud keskmisest raskema kuluga, enamike korral on siiski tegemist olnud anafülaksia ehk allergilise šokiga. Kergemad reaktsioonid hetkel tõenäoliselt allergoloog-immunoloogini ei jõua ja diagnoositud ei saa. Arvestades puukide laia levikut võiks Eestis eeldatavalt olla umbes 20-30 uut juhtu aastas.