Teadlased selgitasid välja, milline oli Gröönimaa rohkem kui 400 000 aastat tagasi

Ajakirjas Science avaldatud uus uuring näitab, et Gröönimaa oli 416 000 aastat tagasi roheline ja jäävaba. Uuringus väljendatakse muret, et Gröönimaa jääkilp ei pruugi olla nii stabiilne, kui varem arvati, ja annab ülevaate sellest, kuidas piirkonna maastik võib kliimamuutustele reageerida. Sky News kirjutas sellest.

Teadlased analüüsisid jääkilbist võetud proove ning leidsid jälgi lehtedest ja samblast. See tõestab, et suur osa Gröönimaa jääst sulas, kui Maal temperatuurid kasvasid 424 000–374 000 aastat tagasi, mis tõi kaasa maailmamere veetaseme tõusu 1,8–6 meetrit.

See uuring on vastuolus laialt levinud arvamusega, et suur osa Gröönimaa jääkilbist on eksisteerinud vähemalt miljon aastat, kui mitte kauem. „See on tõepoolest esimene kindel tõend selle kohta, et suurem osa Gröönimaa jääkilbist kadus, kui see soojemaks läks,“ ütles geoloog ja USA Vermonti ülikooli professor Paul Bierman.

Jääpuursüdamikud on liustike ja jääkihtide sisse puuritud silindrid, mis on sisuliselt külmunud ajakapslid, mis võimaldavad teadlastel rekonstrueerida miljoneid aastaid tagasi Maa peal valitsenud kliimat. Uues uuringus analüüsitud jääpuursüdamik on 3,65 meetrit pikk ja puuritud Gröönimaa loodeosas asuvas Camp Centurys, kus oli külma sõja ajal USA armee salajane baas. Jääproov ununes aastakümneteks sügavkülma ja 2017. aastal avastati see kogemata uuesti.

Teadlased leidsid ka, et jääpuursüdamiku ladestused tekkisid voolava vee toimel soojenemisperioodil, mida nimetatakse mereisotoopide 11. staadiumiks.

Lisaks jää puudumisele võis Gröönimaa sel ajal muutuda tundraks või isegi boreaalseks metsaks.

Uuringu autorid ütlesid, et on vaja mõista, kuidas Gröönimaa jääkilp tulevikus kliima soojenemisele reageerib. Piirkonna jääkilbid sisaldavad piisavalt vett, et merepinna tase tõuseks kuni 7 meetrit, mis seaks ohtu kõik maailma rannikuäärsed linnad, väidavad teadlased. „Gröönimaa minevik, mis on säilinud 3,65 meetri sügavuses külmunud pinnases, viitab planeedi Maa soojale, niiskele ja suures osas jäävabale tulevikule, kui me ei suuda drastiliselt vähendada süsinikdioksiidi kontsentratsiooni atmosfääris,“ ütles professor Birman.

„Kui sulatame ainult osa Gröönimaa jääkilbist, tõuseb meretase dramaatiliselt. Modelleerides sulamiskiirust ja reaktsiooni kõrgele süsinikdioksiidi tasemele võib veetaseme tõusu mõõta meetrite, võib-olla kümnete meetrite võrra,“ ütles Tammy Rittenour, Utah' ülikooli paleokliima ning geoteaduste professor.