Maailma suurima, umbes ühe kilomeetri pikkuse ja kuni 100 m sügavuse igikeltsa kraatri ebatasane maastik kujunes selliseks, kui maapind hakkas langema igikeltsa sulamise tõttu 1960. aastatel pärast ümbritseva metsa langetamist. Igikeltsa- ehk kirsmaakraater on saanud nime läheduses voolava Jana lisajõe Batagaika järgi.
Kohalik elanik ja kraatri uurija Erel Struchkov kirjeldas Reutersile, et kraater tekkis 1970ndatel aastatel, esmalt kuristikuna. „Siis hakkas see päikesepaisteliste päevade kuumuses sulades laienema,“ lisas ta.
„Kaks aastat tagasi oli serv sellest rajast umbes 20-30 meetri kaugusel. Ja nüüd on see palju lähemal,“ ütles Struchkov Reutersile kraatri ääres seistes ja rada näidates.
Teadlaste sõnul soojeneb Venemaa vähemalt 2,5 korda kiiremini kui ülejäänud maailm, sulatades pikka aega külmunud olnud tundrat, mis katab umbes 65% riigi maismaast, ja vabastades sulanud pinnasesse talletatud kasvuhoonegaase.
„Kuigi see nähtus võib kraatri juurde kohale meelitada turiste, on selle laienemine suur ohumärk“, ütles Melnikovi Igikeltsa Instituudi juhtivteadur Nikita Tananaev.
„Tulevikus näeme temperatuuri tõusu ja suurema inimtekkelise surve tõttu Maale üha rohkem ja rohkem selliseid sulamisi, kuni kogu igikelts on kadunud,“ rääkis Tananaev Reutersile.
Sulav igikelts on küll juba mõnda aega Põhja- ja Kirde-Venemaa linnu ja asulaid ohustanud, murendades maanteid, lõhkudes maju ja torustikke. Probleemi süvendavad tohutud metsatulekahjud, mis on viimastel hooaegadel muutunud intensiivsemaks.
Teadlased ei ole kindlad, kui kiiresti Batagaika kraater täpselt laieneb.
Kuid Tananaev lisas, et mõnes kohas peitub umbes 100 meetri sügavuses tohutul hulgal orgaanilist süsinikku, mis igikeltsa sulades vabaneb atmosfääri, suurendades veelgi planeedi soojenemist.
„Õhutemperatuuri tõustes võime eeldada, et kraater laieneb suuremal kiirusel,“ ütles ta. „See toob järgmistel aastatel kaasa üha suurema kliima soojenemise.“
