Selle aasta esimese viie kuuga tootis ettevõte Euroopa turule 97 000 elektriautot, kuid müüs neist vaid 73 000. Kuhu ülejäänud panna, on praegu ebaselge.
Automüüjad kurdavad, et elektriautodele pole platsidel enam ruumi, kuid sellest hoolimata tuuakse neile pidevalt uusi elektriautosid. Volkswageni juhtkond räägib „täiuslikust tormist“ ja kahtleb, kas kontsern suudab selle kriisi üldse üle elada. „Kaalul on Volkswageni kui kaubamärgi tulevik,“ ütles kontserni juht Thomas Schäfer ajakirjale Spiegel antud intervjuus. Tema sõnul on järgmised paar nädalat või kuud väga rasked. Ettevõte peab tõsiselt läbi vaatama oma strateegia – leidma võimaluse hindade alandamiseks ja tootmise efektiivsuse tõstmiseks. Konkreetset tegevusplaani aga pole. Ja kõik, mida Volkswagen praegu ette võtab, on vähendada elektrisõidukite tootmist. Juuni lõpust on Emdeni tehases, mis toodab elektriautot ID4, lühendatud vahetusi, pikendatud puhkust ja koondatud töötajaid.
Elektrisõidukite nõudluse langusel on mitu põhjust. Need on bensiini või diislikütusega liikuvate masinatega võrreldes liiga kallid ja inflatsioon sunnib inimesi säästma. Lisaks on Saksamaa valitsus asunud kärpima toetusi, mis on viimastel aastatel elektriautode nõudlust üleval hoidnud, ning kavatseb need üldse kaotada.
Tänu nendele toetustele õnnestus Saksamaal eelmise aasta lõpuks saavutada eesmärk, milleks oli miljon registreeritud uut elektriautot. Kuid juba sel aastal sai selgeks, et nõudlus hakkab langema. Jaanuarist juunini registreeriti riigis vaid 220 000 uut elektrisõidukit, mis on 80 000 vähem kui samal perioodil aasta tagasi.
Lisaks on VW hädas konkurentidega. Ühelt poolt surub peale Ameerika Tesla, mis müüs selle aasta jaanuarist maini Euroopas üle 130 000 auto ehk pea kaks korda rohkem kui Volkswagen. Ajalehe Handelsblatt andmeil käivitas Tesla Euroopas tõelise hinnasõja, alandades pidevalt oma autode hindu ja püüdes seeläbi konkurente turult välja suruda. Teisest küljest tungivad Hiina ettevõtted sõna otseses mõttes Euroopa elektriautode turule. Nende eeliseks on madal hind ja masinate hinnas juba sisalduvad lisavõimalused. Samas ei jää Hiinast pärit elektriautode kvaliteet praegu palju alla Saksa omadele. Hiina MG näiteks kasvatas selle aasta esimese viie kuuga oma müüki ligi 2,5 korda. Selle uut elektrilist luukpära MG4 müüdi Euroopas 23 000 autot. Lisaks MGle laiendavad BYD, Saic, NIO ja teised Hiina tootjad aktiivselt oma kohalolekut Euroopas.
Vaevalt on Volkswagen võimeline hinna poolest ameeriklaste ja hiinlastega konkureerima. Saksa autotootja kasumimarginaal on niigi väga madal ja ta lihtsalt ei saa oma autodele suuri allahindlusi teha. Kuid ka elektrisõidukite tootmisest keelduda või nende tootmist vähendada on võimatu. ELi nõuete kohaselt ei tohi ühe tootja poolt Euroopa Liidus müüdavate autode CO2-heitmed olla keskmiselt rohkem kui 95 grammi kilomeetri kohta. Näitajate ületamise eest tuleb tasuda korralik trahv. Nullheitmetega elektriautod parandavad oluliselt üldist statistikat, võimaldades bensiini- ja diiselmootoriga autode tootmist keskkonnanõuetega vastavusse viia.
Euroopa Liit stimuleerib seega elektrisõidukite tootmist ja seda üsna edukalt. Samas nõuannet, kuidas suurendada Euroopa autoettevõtetel nende müüki, Brüsselil ei ole.
