Indias suri veel kaks gepardit: kas süüdi võivad olla raadiokaelused?

Pärast mitut gepardite surmajuhtumit Indias usuvad mõned, et loomade raadiokaelused võivad olla need, mis surmi põhjustavad.

Eelmisel nädalal suri kaks gepardit, kes olid nende 20 suure kaslase hulgas, kes eelmisel aastal suure hurraaga Indiasse toodi. Gepardid kuulutati Indias 1952. aastal väljasurnuks ning toodi sinna nüüd tagasi maailma esimese suurkiskjate kontinentidevahelise ümberasustamise raames. Nad viidi Kuno rahvusparki, mis asub Madhya Pradeshi osariigis.

Seni on juba kaheksa neist loomadest surnud. Mõni surm oli tingitud vältimatutest põhjustest, nagu stressist tingitud südamepuudulikkusest või paaritusvigastustest. Kuid mitmed looduskaitseeksperdid ja veterinaararstid ütlesid BBCle, et viimased kaks surma olid tingitud kärbsevastsete nakatusest (maggot infestation) ning järgnenud nahapõletikest. Ja nad räägivad, et üks põhjustajatest võib olla nende raadiokaelus.

Keskkonna- ja metsandusministeeriumid on selle teooria tugevalt tagasi lükanud, väites ametlikus teates, et gepardid surid kõik loomulikel põhjustel ning raadiokaeluste süüdistamine on spekulatiivne ja teaduslikud andmed selle kohta on puudulikud.

Metsloomaeksperdid ütlevad seevastu, et sellised vigastused pole haruldased ka teiste sealsete kaslaste seas, eriti India niiskel ja vihmasel hooajal.

„Need raadiokaelused on äärmiselt vajalikud, et loomade liikumist jälgida, nende enda kaitseks ja turvalisuseks,“ ütles Madhya Pradeshi endine metsakaitse juht Alok Kumar, lisades, et ta on varemgi selliseid põletikke näinud, ka tiigritel.

Geparditel on väga paks aluskarv ning tihe karv kaela ümber, mis tõmbab endasse selliste ilmadega palju niiskust ja teeb sealse naha tundlikuks ja sügelevaks. Veterinaar Yadvendradev Jhala selgitas, et kui loom ennast sügab ja nahk läheb katki, saavad putukad sinna muneda ja tekib põletik, mis omakorda tekitab bakteriaalset haigust ja siis sepsist, mis lõpeb surmaga.

Kuid sääsevastsete levik kehas võtab surmani jõudmiseni mitu päeva aega ning inimesed on hakanud küsima, kuidas keegi seda ei märganud. Võimudel sellele pikemaid selgitusi polnud.

Nüüd, kui mitu looma on sarnastesse põhjustesse surnud ja veel mitu on haiged, hakatakse raadiokaeluste rolli surmades uurima ning haigeid loomi jälgima.

Gepardite Indiasse tagasitoomise plaaniga oodatigi 50% suremust esimese aasta sees. Kumari sõnul võib nende harjumine ja päris elama asumine aega võtta viis kuni kümme aastat. „Me õpime iga päev, kuidas neid paremini kaitsta,“ lisas ta.