NASA James Webbi kosmoseteleskoop on leidnud kolm väga heledat objekti, mis toituvad tumeaine osakestest. Nende edasine uurimine võib anda uue ettekujutuse tumeainest, mis on teadlaste jaoks endiselt saladus. Praegu määratletakse tumeainet universumi komponendina. Selle olemasolu määrab gravitatsiooniline tõmbejõud, kuna see ei neela, ei peegelda ega kiirga valgust, mistõttu on selle tuvastamine äärmiselt raske. „Uut tüüpi tähe leidmine on iseenesest väga huvitav, aga kui see osutub tumeaineks, siis see oleks suurepärane,“ ütles uuringu kaasautor Katherine Freese Texase ülikoolist.
Teadlaste hinnangul moodustab tumeaine umbes veerandi teadaolevast universumist. Astronoomid pole selle koostist veel kindlaks teinud, kuid kahtlustavad, et selle võivad moodustada uut tüüpi avastamata elementaarosakesed. Need võivad olla teoreetiliselt nõrgalt seotud suured osakesed. Eeldatakse, et need osakesed hävivad kokkupõrkel, eraldades kokkuvarisevatele vesinikupilvedele soojust ja muutes need eredalt säravateks tumedateks tähtedeks.
Selliste supermassiivsete tumedate tähtede tuvastamine, mille mass võib kasvada Päikese massiks ja isegi ületada seda mitu miljonit korda ning olla 10 miljardit korda heledamad, võib avada tumeaine mõistmises uue aspekti. Tumedad tähed võivad samuti aidata lahti harutada üht mõistatuslikku Webbi teleskoobi abiga tehtud tähelepanekut, mis viitab sellele, et varajases universumis oli liiga palju suuri galaktikaid, et vastata senistele oletustele kosmose päritolu ja edasise saatuse kohta. „Kui mõned neist objektidest, mis näevad välja nagu varajased galaktikad, on tegelikult tumedad tähed, on galaktikate moodustumise simulatsioonid vaatlustega paremini kooskõlas,“ ütles Freese.
Uuringud on näidanud, et need eksisteerisid umbes 320–400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku, mistõttu on need ühed varasemad objektid, mida kunagi kosmosest leitud on.
