Juunis tuli Elisa Netivalvuri teenusel ohtudele reageerida enam kui 600 000 korral, mis on 3000% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal, maiga võrreldes kasvas tuvastatud ohtude hulk 120 000 võrra.
Tuvastatud rünnete hulk on tõusvas joones liikunud terve esimese poolaasta vältel. Kui veel aasta esimeses kvartalis jäi igakuine ohtude hulk alla 200 000, siis aasta teises kvartalis olukord muutus.
Kasutajate nutiseadmeid ja koduinternetti kaitsev Netivalvur pidi esimese poolaasta vältel kõige sagedamini kaitset pakkuma pahavarast ning õngitsuspettustest tulenevate probleemide eest.
„Kübermaailm on muutumas aina keerukamaks ja ohuallikaid võib leida kõikjalt,“ kommenteeris kübermaailmas toimuvat Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. „Seda illustreerivad selgelt ka viimased tulemused – juunis tuvastatud ohtude hulk on pea sama suur, kui terve 2022. aasta peale kokku.“
„Tooni annavad nii pahavara, raha välja petmiseks loodud õngitsusskeemid kui ka boti- ja spämmrünnakud,“ lisas Hiiepuu.
Võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga kasvas eestlaste vastu suunatud rünnakute hulk kokku enam kui 2600%. Kõige ohtlikumaks kuuks kujunes juuni, kõige vähemohtlikuks jaanuar.
Elisa erakliendiüksuse juht Mailiis Ploomann märkis, et üheltpoolt mõjutab tuvastatud ohtude kasvu küberhügieeni paranemine ja järjest sagedasem kaitsvate teenuste kasutuselevõtt, teisalt on järjest aktiivsemaks muutumas ka kurjategijad.
„Pahalased on muutumas aina leidlikumaks. Nakatunud veebilehed, petukõned, postiteenuseid jäljendavad sõnumid, libaloosid ja veel palju muud. Potentsiaalselt rünnaku ohvriks sattumiseks pole vaja palju pingutada. Piisab olla vaid valel ajal vales kohas ning lasta valvsusel korraks hajuda, et kaotada andmeid või raha,“ lisas Ploomann.
Näiteks on viimastel kuudel levinud viimistletud välimusega võltsitud pangalehed ja e-poed, mille kaudu on saadud ligipääs inimeste pangakontole, et sealt seejärel raha varastada. Niisamuti on aktiivselt levinud võltsitud Outlooki ja Tinderi sisselogimislehed.
