Ookeanid muutuvad aja jooksul rohelisemaks, tõenäoliselt kliimamuutuste tõttu. See kehtib eriti ekvaatori lähedal asuvatele laiuskraadidele jäävate piirkondade kohta. Seda väidab Southamptoni ülikooli riikliku okeanograafiakeskuse uuring, mis avaldati ajakirjas Nature, vahendab The Guardian. „Põhjus, miks see on tähtis, ei ole see, et värvist midagi muutuks, vaid see, et värv peegeldab ökosüsteemi seisundi muutusi,“ ütles uuringu autor BB Cael.
Caeli meeskond uuris enam kui 20 aastat NASA Modis Aqua projekti satelliidivaatlusi ja otsis ookeani muutuva tooni mustreid täielikuma värvispektri, sealhulgas punase ja sinise abil.
Erineva suurusega plankton hajutab valgust erinevalt ja erinevate pigmentidega plankton neelab valgust erinevalt. Värvimuutuste uurimine võib anda teadlastele selgema pildi planktoni populatsioonide muutustest. Fütoplankton on ookeani ökosüsteemide jaoks ülitähtis, kuna see on enamike toiduahelate aluseks.
Võrreldes neid värvimuutusi arvuti poolt loodud mudeliga, mis jäljendab seda, kuidas ookeanid näeksid välja, kui inimtegevusest tingitud globaalset soojenemist poleks kunagi toimunud, olid muutused ilmsed. „Meil on värvimuutused, mis ilmnevad märkimisväärselt eelkõige troopika või subtroopika piirkondades,“ rääkis Cael.
Muutusi on tuvastatud enam kui 56 protsendil maailma ookeanidest. Selle ala suurus ületab maismaa pindala planeedil Maa. Enamikes piirkondades on selge „rohestamise efekt“, ütles Cael, kuid ta lisas, et on ka kohti, kus punased või sinised toonid on võimendatud või ka tuhmunud. „Need ei ole suured ökosüsteemi hävitavad muutused, need ei pruugi olla märgatavad. Kuid see annab meile lisatõendeid, et inimtegevus mõjutab tõenäoliselt suurt osa globaalsest biosfäärist viisil, mida me veel ei tunne,“ ütles Cael.
Kuigi see avastus dokumenteerib kliimamuutuse mõju, pole veel selge, kui suur on muutus, mis toimub ookeani sees ning mis seda põhjustab, ütles Michael J. Behrenfeld, Oregoni ülikooli ookeanide tootlikkuse uurija, kes ei osalenud uuringus. „Kõige tõenäolisemalt on täheldatud suundumused seotud mitme teguri paralleelse muutumisega,“ ütles Behrenfeld. Näiteks võib kasvav mikroplasti kogus ookeanis suurendada valguse hajumist. „Nendele küsimustele vastates saame aru, millised on ökoloogilised ja biogeokeemilised tagajärjed,“ lisas Behrenfeld.
