Hiljutise Ameerika Unemeditsiini Akadeemia (AASM) uuringu kohaselt väidab üle kolmandiku inimestest, et nad magavad aeg-ajalt või pidevalt teises toas, et voodipartnerile meele järgi olla.

Kõige tõenäolisemalt satuvad diivanile või külalistetuppa mehed - peaaegu pooled meestest (45%) teatasid, et nad magavad aeg-ajalt või pidevalt teises toas, võrreldes vaid veerandiga (25%) naistest.

„Me teame, et halb uni võib halvendada meeleolu ja need, kellel on unepuudus, vaidlevad suurema tõenäosusega oma partneriga,“ ütles AASMi pressiesindaja ja pulmonoloog Seema Khosla. „Unehäireid põhjustava isiku suhtes võib tekkida pahameel, mis võib suhteid negatiivselt mõjutada.“

„Hea une saamine on oluline nii tervise kui ka õnne jaoks, seega pole üllatav, et mõned paarid otsustavad üldise heaolu huvides lahus magada,“ selgitas Khosla.

Piisava kvaliteetse une saamine on suhete jaoks oluline. Uuringud on näidanud, et püsivalt halvasti magavad suhtepartnerid satuvad suurema tõenäosusega konflikti oma partneriga.

Samuti on leitud, et unepuudus vähendab empaatilise täpsuse taset - see tähendab, et need, kes ei saa piisavalt magada, võivad olla vähem võimelised mõistma või tõlgendama oma partneri tundeid.

Peaaegu pooled (43%) millenniumiastme inimestest magavad aeg-ajalt või pidevalt teises toas, et voodipartnerit majutada, järgnevad kolmandik (33%) X-generatsiooni kuuluvatest, 28% Z-generatsiooni kuuluvatest ja 22% beebibuumeritest. Seega magavad enda partnerist eraldi kõige sagedasemini ca 27- kuni 40-aastased ning kõige harvemini ca 60- kuni 75-aastased.

Khosla lisas, et kui just ühe partneri vali norskamine viib eraldi magamisruumi, siis peaks julgustama seda partnerit rääkima arstiga uneapnoe teemal. See kehtib nii meeste kui ka naiste kohta, kes võivad norsata.

Vali ja sage norskamine ei ole lihtsalt häiriv, see on tavaline uneapnoe sümptom. Kuigi kõigil, kes norskavad, ei ole see tervisehäire, on norskamine hoiatusmärk, mida tuleks tõsiselt võtta. Kui norskamine käib koos lämbumise, hingeldamise või vaiksete hingamispausidega une ajal, on see tugev näitaja uneapnoe kohta.

Uneapnoe (obstructive sleep apnea) on uneaegne hingamishäire, mille põhjuseks on ülemiste hingamisteede ahenemine või sulgus, mis kestab üle 10 sekundi. Ravimata uneapnoe on tõsine oht tervisele.

Uneapnoele iseloomulikud sümptomid on korduvad hingamispausid une ajal, päevane väsimus, öine higistamine, suukuivus, janu, hommikune peavalu ja norskamine. Veel seostatakse uneapnoega keskendumisraskusi, mälukaotust, vähenenud seksuaalset huvi ning kergesti ärritumist. Liigne kehakaal on uneapnoe peamine riskitegur.