Kuu pinna alt on leitud tohutusuur graniidiplokk. Analüüs viitab sellele, et tegemist on sügavale maetud tahkunud magmamassiga, mis ladestus umbes 3,5 miljardit aastat tagasi. Graniiti kohtab Maal üsna sageli, kuid Kuul ei loodetud seda kunagi leida. Sellest kirjutab Science Alert, viidates ajakirjas Nature avaldatud teadusartiklile. Graniiti leidub Maal ohtralt, mujal Päikesesüsteemis aga üliharva, kuna selle tekkeks on vaja eritingimusi: suures koguses vedelat vett ja laamtektoonikat, mis aitavad planeedi maakoores olevaid materjale sulatada ja ümber töödelda. Graniidi tootmine nõuab basaltkivimi mitmeastmelist ümbersulatamist või kristallide fraktsioneerimist vedelas basaldis. Kuid Kuul pole vedelat vett ega laamtektoonikat.
Kuu kaugemal küljel asuva põhjapooluse lähedal asuva vulkaanilise piirkonna juures, mida tuntakse Compton-Belkovichi tooriumi anomaaliana, leidsid Hiina uurimisaparaadid Chang'e 1 ja Chang'e 2 midagi kummalist. Nad avastasid anomaalse kuumuse, mis on umbes 20 korda kõrgem kui Kuu mägismaa keskmine.
Teadlased suutsid analüüsida Hiina riikliku kosmoseameti avalikult kättesaadavaid andmeid ja tulemused üllatasid neid. „Leidsime, et üks arvatavatest vulkaanidest, tuntud kui Compton-Belkovich, helendab mikrolaine diapasoonis. See tähendab, et see on kuum, mitte tingimata pinnal, vaid pinna all. Ainus viis seda selgitada on, et see saab lisasoojust, mis väljub kusagilt sügavamal kuukoores antud objekti alt. Nii et Compton-Belkovich, mida peetakse vulkaaniks, peidab enda all suurt soojusallikat,“ kommenteeris Southern Metodisti Ülikooli ja Planeediteaduse Instituudi planetoloog Matthew Siegler.
Compton-Belkovich on selles piirkonnas tähelepanuväärne radioaktiivse tooriumi rohkuse poolest. Siegleri ja kolleegide analüüs näitab, et graniidis sisalduvad radioaktiivsed elemendid on tõenäoliselt selle all oleva soojuse allikaks. Ka graniidiplokk ise on palju suurem, kui teadlased eeldasid, läbimõõduga umbes 50 kilomeetrit. Teadlaste sõnul võib see tõendada, et Kuul on suured magmakanalid. See kanalite süsteem vajaks ühte kolmest komponendist: suurt vahevööd, mida toidab neid kanaleid Kuu seest pärineva magmaga; anomaalselt märga „taskut“ Kuu sees samas kohas; või elemente, mis suudavad anda piisavalt radiogeenset materjali, et toota vajalikus koguses soojust ümbersulatamiseks. Kõik kolm viitavad ulatuslikele kompositsioonilistele ebakõladele, mis ei lähe kokku teadlaste senise teadmisega Kuu kohta. „Kui teil pole vett, on graniidi tootmiseks vaja ekstreemseid tingimusi. Kuul ei tohiks olla vett ja laamtektoonikat – aga on graniit. Kas Kuul oli varem vett – vähemalt selles kohas? Või oli seal lihtsalt nii kuum?“ küsib Siegler.
