Viljandimaale rajatakse Eesti suurim biometaanijaam

Täna sõlmisid HKScan Estonia AS ja Bioforce Production OÜ ametliku koostöökokkuleppe, mille alusel rajatakse Viljandimaale, Baltikumi suurima seafarmi Ekseko lähedusse Eesti suurim põllumajanduslik biometaanijaam.

2025. aasta lõpus valmiva biometaanijaama ehitusega alustatakse juba käesoleval aastal ning see aitab oluliselt kaasa jäätmete keskkonnasõbralikule käitlemisele ja uuesti ringlusse suunamisele biometaani ning väetise näol.

Investeeringu suuruseks on ligikaudu 25 miljonit eurot ja uus biometaanijaam loob Viljandimaale kümmekond uut töökohta.

Biometaan on taastuvatest allikatest kodumaine biokütus, kus üle 95% on metaani (CH₄) ja mis on oma omadustelt võrdväärne maagaasiga ning kasutatav maagaasiga samades tarbimiskohtades. Biometaanijaama käivitamine võimaldab vähendada fossiilsete kütuste tarbimist Eestis, täites ühtlasi ka kliimaeesmärke, lisaks saavad põllumajandusjäätmetest turustatavad tooted.

Jäätmetest toodetud biokütus on roheline ja toetab ringmajanduse eesmärke. Jaama ehitamine loob jäätmetele lisandväärtuse, tagades gaasitarbijate jaoks biometaani ning väetise põldudele.

Projekti juhib ja selle elluviimise eest vastutab Bioforce Production, tagades ootustele ja nõuetele vastamise nii keskkonna, kogukonna kui investorite huvides.

Farmidest pärit jäätmetel on suur biogaasipotentsiaal

HKScani Baltikumi tegevjuht Markus Kirsberg tõdeb, et iga aastaga muutub jäätmetest vabanemine raskemaks ja kallimaks, samas on farmidest pärit jäätmetel suur biogaasipotentsiaal. „Läga ehk vedelsõnnik tuleb meie suurimast seafarmist Eksekost,“ ütles ta.

„Rakvere lihatööstusest, Tabasalus asuvast Talleggi tehasest ja linnufarmidest saadame piiratud mahus erinevaid jäätmeid küll biogaasijaamadesse, kuid nendeks jäätmeteks on peamiselt reoveemuda, pesuvesi ja lindude sõnnik,“ rääkis Kirsberg.

„Täna toodame olulises koguses jäätmeid, millele on vaja jätkusuutlikku pikaajalist lahendust,“ selgitas ta. „Meil on olemas jaama tooraineks sobivad jäätmed ja Ekseko seafarmi mastaapsust arvestades on meil seal väga suur läga kontsentratsioon ühes kohas.“

Farmi ümbruses katab firma lägalaotuslepingutega 10 500 ha maad, kuhu saaks digestaati laotada.

„Soovime Tallinna linnaliinibussid viia täielikult üle rohegaasi tankimisele“

Bioforce Group OÜ tegevjuhi Henry Uljase sõnul loob käesolev investeering neile võimaluse saada Eesti suurimaks biometaani tootjaks. „Hetkel toodame biometaani Aravete tootmisüksuses ning peagi alustab tööd ka Ebavere biometaanijaam,“ ütles ta.

„Mõlemas jaamas toodetud biometaan transporditakse surugaasi konteinerites Bioforce Grupi teise ettevõtte Bioforce Infra OÜ tanklatesse, kus tangivad AS Tallinna Linnatransport gaasibussid. Soovime Tallinna linnaliinibussid viia lähiaastatel täielikult üle rohegaasi tankimisele ja uue jaama ehitus viib meid eesmärgile väga lähedale. Rajatava jaama aastatoodanguga saab 350-st Tallinna gaasibussist 150 bussi terve aasta jooksul sõita,“ rääkis Uljas.

HKScan Estonia äriarenduse, hankimise, planeerimise, kvaliteedi- ja keskkonnadirektor Martin Küüsmaa selgitab, et kodumaine biometaan vähendab meie riigi energiasõltuvust, parandab väliskaubandusbilanssi ja tõstab SKT-d ehk sisemajanduse kogutoodangut.

„Rajatava biometaanijaama toimimiseks on vaja sealägale lisada toorainet meie tehastest ja broilerifarmidest,“ selgitas ta. „Meil on võimekus loodavas jaamas käidelda ka teiste tootjate loomseid jäätmeid. Biometaanijaama ehitamisel vähenevad mõjud keskkonnale Ekseko seafarmi läheduses, sest digestaadi lõhnahäiring on oluliselt madalam sealäga omast.“

Bioforce Productioni tegevjuht Siim Tenno lisab, et Eesti suurima põllumajandusliku biometaanijaama rajamine annab pikaajaliste lepingute alusel investeerimiskindluse ning toob biometaani tootmisesse seni kasutamata ressursse.

Biogaasijaama ehitus algab juba käesoleval aastal ja selle käivitamine toimub aastal 2025. Eeldatavalt peaks aastane biometaani tootmismaht jääma vahemikku 7-8 miljonit kuupmeetrit (m3).