Enamik haiglaid maailmas ei luba lemmikloomade külastamist hügieeni- ja saastumisohu tõttu. Ka Sint-Trudo haigla pikaajalised patsiendid, kes soovisid oma lemmikloomi näha, pidid aastaid seda tegema haigla sisehoovis, vahendab Reuters.

Kuid vähipatsientide ja haigla psühholoogide vahelistes vestlustes kasvas välja idee spetsiaalse siseruumi loomiseks, mis oleks patsientide alast eraldi, kuid haiglaga ühendatud. Selle tulemusena avati eelmisel kuul nn lemmikloomade külastuspaviljon.

„Pikaajaliste patsientide jaoks on vaimne heaolu nende taastumisel väga oluline ja lemmikloomadega taasühinemine tõesti aitab,“ ütles Sint-Truideni haigla pressiesindaja Miet Driesen.

140 000 euro eest rahastatud vähiravifond võimaldab patsientidel kohtuda lemmikloomadega nädalas üheks tunniks. Hetkel on lubatud ainult koerad ja kassid.

Listerioosainfektsioonist taastuva 56-aastase patsiendi Greta Donnay jaoks oli kohtumine oma koera Ramboga moraalitõusuks. „Koera nägemine iseenesest ei ravi sind, aga see annab sulle hoogu,“ ütles ta, lisades, et see tähendab ka loomale palju. „Koerale ei saa seletada, mis toimub ja miks sa oled puudunud,“ ütles ta.

Alates septembrist plaanib haigla kasutada paviljoni ka seansside läbiviimiseks heategevusorganisatsiooniga, mis kasutab teraapiakoeri vaimse ja motoorse võimekuse taastamiseks.

Seni on enamik külastustaotlusi olnud koertele, kuid ka kassid on lubatud.

„Kasside puhul on tavaliselt rohkem tegemist sellega, et patsiendid muretsevad oma kassi pärast, kui vastupidi,“ ütles Driesen.

Kas sellel muutusel on tulevikku ka Eestis?

Eestis pole patsientide huvi enda lemmikloomade visiitide vastu haiglate sõnul siiani väga aktuaalne olnud. Küll aga on mitu haiglat lubatud korraldatud teraapiakoerte visiite haigete juurde.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku üldpediaatria ja neuroloogia osakonna väikesi patsiente külastasid märtsi seisuga igal teisipäeval kaks koera - setter Minni ja kuldne retriiver Relly koos koerajuhtidega. „Teraapiakoerte külastuse eesmärk on pakkuda rõõmu ja lohutust lastele, kes haiglas viibimise ajal on eemal oma sõpradest, koolist ja muust tuttavast keskkonnast,“ kirjutas kliinikum.

Seal toimuvad teraapiakoerte külastused koostöös MTÜ Eesti Abi ja Teraapiakoerte Ühinguga. Kliinikumi sõnul korraldati ühingu eestvedaja Maarja Taliga eelnevalt tutvustav loeng lastekliiniku töötajatele ning arutati üksikasjalikult läbi koerte teekond, kohtumisel osalevate laste arv ning osapoolte vastutusulatus ning kohustused.

Eelmise aasta septembri lõpus käivitati kliinikumis pilootprojekt, kus erakorralise meditsiini osakonna (EMO) meeskonnaga liitusid töörõõmuspetsialistid, kes pakkusid visiite kahe koeraga. Sellega uuriti, kas teraapiakoerad aitavad kaasa töötajate stressi vähendamisele.

Tallinna Lastehaigla hakkas lastele teraapiakoerte külastusi pakkuma juba 2013. aastal ning Narva haigla 2015. aastal.

Psühholoog Liis Teesaar usub, et loomad võivad inimeste vaimset tervist suuresti aidata. Ta rääkis kohtumisest neuropsühholoogiga, kelle sõnul on neil Šveitsis haigla kõrval laut, kus elavad kanad ja lambad. Ajukahjustusega patsiendid saavad seal taastusravis võimaluse loomadega suhelda ja selle kohta tehakse ka teadustööd. Teesaare sõnul on Eestis veel mõeldamatu, et PERHi kõrval asuks tall, mille loomad osaleksid inimeste taastusravis.

Kuigi Eesti haiglates lemmikloomavisiite ilmselt niipea ei näe, on loomade nägemine patsientidele lohutust pakkunud juba aastaid.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid