Uuring: pea pool USA kraaniveest on saastunud

Saastunud vett joovate inimeste arv võib aga olla isegi suurem, kui uuringus leiti, sest teadlased ei suutnud testida kõiki neid PFAS kemikaale, mida peetakse inimeste tervisele ohtlikuks, vahendab CNN.

Per- ja polüfluoroalküülained (PFAS) on suur rühm sünteetilisi kemikaale, mis püsivad keskkonnas ja inimkehas. USA Keskkonnakaitseagentuuri andmetel võib PFAS-idega kokkupuutumine viia selliste probleemideni nagu vähk, rasvumine, kilpnäärme haigused, kõrge kolesteroolitase, vähenenud viljakus, maksakahjustus ja hormoonitasemete muutus.

2022. aasta juunis andis EPA välja tervisenõuanded, milles öeldi, et kemikaalid on inimese tervisele palju ohtlikumad, kui teadlased algselt arvasid, ja on tõenäoliselt ohtlikumad isegi tuhandeid kordi madalamal tasemel, kui varem arvati.

Riikliku Tervishoiuameti andmetel on PFAS ühendeid kokku üle 12 000 tüübi, kuid ainult 32 neist oli võimalik USA geoloogilise uuringu välja töötatud laboritestidega tuvastada.

Uuringu autorite sõnul polnud varem USAl teavet, kui palju täpselt PFAS-kemikaale on kodumajapidamiste kraanivees. Nad lisasid, et see uuring on seni kõige põhjalikum.

PFAS ühendeid leidub USAs igal pool

Teadlased kogusid aastatel 2016-2021 veeproove kraanidest 716 kohas. Nende järelduste põhjal on nende hinnangul 45% USA joogiveeproovidest tuvastatud vähemalt üks PFAS kemikaal.

Suurem osa saastest pärines linnade lähedal asuvatest veeallikatest, tööstuspiirkondadest ja kohtadest, kus koguti jäätmeid.

PFAS ühendeid leidub USAs pea igal pool. Need on sadades majapidamistarvetes, mobiiltelefonides, kommertslennukites, sõidukites, toiduainetes, vihmavees ja hambaniidis. Neid leidub isegi tolmus, mis majapidamistesse koguneda võib.

Kui 2019. aasta uuringu kohaselt oli protsent 98%, võib 45% tunduda madal, kuid toksikoloog dr Jamie DeWitt ütles, et mängus võib olla mitu tegurit. „Esiteks on mitmed kommunaalteenused teinud jõupingutusi, et eemaldada PFAS ühendeid veest. Koduomanikel võivad olla oma süsteemides ka filtrid, mis võivad kemikaalide tuvastamise keerulisemaks muuta,“ selgitas ta.

DeWitt ütles, et inimeste jaoks on oluline teada, mis on nende joogivees, kuid nad ei pea tingimata kartma.

Esitati esimesed riiklikud joogivee piirnormid

EPA esitas esimesed riiklikud joogivee standardid kuue PFAS kemikaali kohta. Kui need kinnitatakse, peavad veesüsteemid kindlaks tegema, kas nende PFAS ühendite sisaldus kujutab endast potentsiaalset ohtu. Samuti võivad nad EPA sõnul olla sunnitud paigaldama puhastusseadmeid või kehtestama muid meetmeid.

„Riigil on suur töö teha,“ ütles keemia ja biokeemia professor dr Graham Peaslee. „Minu hirm on, et see võib olla globaalset soojenemise kõrval kõige kallim keskkonnaprobleem, millega me kunagi silmitsi seisame.“

„Kuid tuleb puhastada, sest nendel kemikaalidel on päris tagajärjed tervisele ja inimesed ei saa ka vältida kraanivee joomist,“ lisas Peaslee.