„Leke on väike ja aeglane, mistõttu pinnale jõudev kütus lainetuse ning päikesevalguse käes laguneb ja hajub. Näha on vaid õhukesi jälgi pinnal hajunud õlist,“ selgitas Kliimaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõunik Kaspar Anderson. „Leke pole sedasorti, mida oleks varasemalt kas satelliit- või lennuseire käigus tuvastatud,“ lisas ta.

Andersoni sõnul võis Cassandra mahutada meile teadaolevate andmete kohaselt maksimaalselt kuni tuhat tonni kütteõli. „Arvatavalt oli pardal kuni 780 tonni kütust, millest uppumise hetkel osa merre sattus. Arvestades vraki terviklikkust ja seisukorda, on enamik kütusest eeldatavalt jätkuvalt laeva pardal.“