Nutikell võib aidata varakult diagnoosida Parkinsoni tõbe
(5)
Uuringu kohaselt võivad nutikellad aidata diagnoosida Parkinsoni tõbe kuni seitse aastat enne sümptomite ilmnemist.
Ühendkuningriigi dementsuse uurimisinstituudi meeskond Cardiffi ülikoolis kasutas tehisintellekti, et analüüsida 103 712 nutikella kandja andmeid.
Jälgides nende liikumiskiirust ühe nädala jooksul aastatel 2013-2016, suutsid nad ennustada, kellel neist kujuneb välja Parkinsoni tõbi.
Nüüd loodetakse, et seda saab lõpuks kasutada sõelumisvahendina.
Kuid selleks, et kontrollida, kui täpne see meetod on, on teadlaste sõnul vaja rohkem uuringuid, milles võrreldakse neid tulemusi teiste üle maailma kogutud andmetega.
Parkinsoni tõvega inimeste aju kahjustub paljude aastate jooksul. Sümptomite hulka kuuluvad jäsemete värin, lihasrigiidsus, liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega ning keha tasakaalu säilitamise häire.
Sageli on ajurakkude pöördumatu kahjustus selleks ajaks, kui diagnoos paika pannakse, juba liiga suur.
„Kuna umbes 30% Ühendkuningriigi elanikkonnast kandis nutikellasid, võivad need pakkuda odavat ja usaldusväärset võimalust varajases staadiumis Parkinsoni tõve tuvastamiseks,“ ütles uuringu juht dr Cynthia Sandor.
„Me näitasime siin, et ühe nädala jooksul kogutud andmed võivad ennustada sündmusi kuni seitse aastat tulevikus,“ ütles ta. „Nende tulemustega võiksime välja töötada väärtusliku sõelumisvahendi, mis aitaks Parkinsoni tõve varajasel avastamisel.“
„See mõjutab nii teadusuuringuid kui ka kliinilist praktikat, võimaldades patsientidele tulevikus, kui sellised ravimeetodid kättesaadavaks muutuvad, varasema ravi saamist,“ lisas ta.
Uuringus kasutati andmeid Ühendkuningriigi biopangast - põhjalikust terviseandmebaasist, kus on enam kui poole miljoni inimese andmed.
Uuringuga tööd teinud dr Kathryn Peall ütles BBC Newsile, et see meetod näib olevat täpne ja eristab Parkinsoni tõbe muudest aspektidest, mis võivad liikumist mõjutada, nagu näiteks vanadus või nõrkus.
„Me võrdlesime oma mudelit mitmete erinevate häirete, sealhulgas muude neurodegeneratiivsete haiguste, osteoartriidi ja muude liikumishäirete puhul, mis on suur eelis, kui saame töötada sellise andmekogumiga nagu UK biopank,“ ütles ta. „Parkinsoni tõvega diagnoositud isikute tulemused erinesid selgelt.“
Kuid see, kas inimestele tuleks öelda, et neil on Parkinsoni tõbi juba aastaid enne sümptomite tekkimist, jääb teadlaste sõnul alati isiklikuks valikuks.
„Selle töö potentsiaalne tähtsus valdkonna jaoks seisneb selles, et loodetavasti muutuvad lõpuks kättesaadavaks uued ravimeetodid, mis võimaldavad haiguse progresseerumist aeglustada,“ lisas dr Peall.
