Avastus: varajases universumis liikus aeg viis korda aeglasemalt

Teadlased täheldasid esimest korda, et varajane universum töötas viis korda aeglasemalt kui meie maailm praegu.

Teadlased vaatlesid andmeid kvasarite kohta, kasutades neid aja mõõtmiseks universumi algusaja lähedal, vahendab BBC.

Kvasarid töötavad varajaste galaktikate keskmes asuvate ülimassiivsete mustade aukude jõul. Need on väga energilised ja aktiivsed galaktikatuumad ning ühed kõige heledamad ja kaugemad teadaolevad taevased objektid.

Nature Astronomy's avaldatud uurimuse juhtivautor ja Sydney ülikooli professor Geraint Lewis ütles BBC-le, et nende leid kinnitab taas, et me asume paisuvas universumis.

„Vaadates tagasi aega, mil universum oli veidi üle miljardi aasta vana, näeme, et aeg näib voolavat viis korda aeglasemalt,“ selgitas Lewis. „Kui te oleksite sel ajal seal, tunduks üks sekund nagu üks sekund, kuid meie positsioonilt, rohkem kui 12 miljardit aastat tulevikus, tundub see varajane aeg venivat.“

Astrofüüsik prof Lewis ja astrostatistik Brendan Brewer Aucklandi ülikoolist vaatlesid 20 aasta jooksul ligi 200 kvasari värve.

Teadlased selgitasid, et see kinnitab Albert Einsteini relatiivsusteooriat. „Tänu Einsteinile teame, et aeg ja ruum on omavahel seotud ning alates aegade algusest, Suurest Paugust, on universum paisunud,“ väitsid nad.

„See ruumi paisumine tähendab, et meie vaatlused varajase universumi kohta peaksid tunduma palju aeglasemad, kui aeg tänapäeval voolab,“ lisasid nad.

Ülikool väitis, et enne seda uuringut olid astronoomid universumi aeglustumist kinnitanud umbes poole universumi vanuse kohta, kasutades selleks supernoovasid, massiivseid plahvatavaid tähti. Kuid kvasarid võimaldasid Lewisil ja tema meeskonnal kinnitada teooriat veelgi kaugemale, kuni kümnendikuni universumi vanusest.

„Nii palju kui me aru saame, siis paisumine lihtsalt jätkub ja jätkub ning universum muutub üha suuremaks ja tühjemaks,“ lisas Lewis.