Astronoomid on esimest korda kinni püüdnud gravitatsioonilaineid, mis saavad alguse ülimassiivsete mustade aukude kokku sulamisest ning, mis moonutavad aega ja ruumi.
Teadlased püüdsid püüda pikki laineid, kuid madalama sagedusega: üks selline laine liigub valguse kiirusel ja möödub Maast 30 aastaga. Need lained moonutavad ruumi ja aega, kui läbi universumi liiguvad. Neid kiirgavad mustade aukude paarid, mis on Päikesest sadu miljoneid kordi suuremad.
Saksa Max Plancki raadioastronoomia instituudi professori Michael Krameri sõnul võib see avastus muuta astronoomide ja astrofüüsikute teadmisi kosmosest. „Siin võib peituda vastus, kas Einsteini gravitatsiooniteooria oli vale, võib selguda, mis on tumeaine ja tumeenergia - mis moodustavad suurema osa universumist,“ jagas professor Kramer avastusest lähtuvalt oma meeskonna emotsioone.
Astronoomid jõudsid avastuseni uurides kustunud tähtedelt tulevaid signaale ehk pulsareid, mis pöörlevad väga kiiresti ja kiirgavad raadioimpulsse korrapäraste ja mitte muutuvate intervallidega.
Astronoomid on leidnud, et need signaalid jõuavad Maale viivitusega. Seda seetõttu, et pulsaride raadiolaineid moonutavad supermassiivsete mustade aukude paaride gravitatsioonilained, selgub nende uuringust.
