Eesti astus äsja nende riikide sekka, kus on perekonnaseadusega kehtestatud abieluvõrdsus: nüüdsest võib abiellu heita just sellega, keda armastad, soost jms sõltumata. Peaminister Kaja Kallas tõdes: „See on otsus, mis ei võta kelleltki midagi ära, aga annab paljudele midagi väga olulist juurde.“

Autotööstuses on abieluvõrdsus kehtinud aasta(kümne)id: väikeste erinevustega, tihti ka üks-ühele sarnased mudelid veerevad liinilt eri märkide alt.

Badge engineeringu tuntumaid tegijaid on kahtlemata VW Grupp, kuid veelgi mastaapsem mudelijagamine on levinud tarbesõidukite hulgas.

Üheülbastumine on osa kulude kärpimisest – ja seda, kas selles mängus on rohkem võitjaid või kaotajaid, ükski uuring meile ei ütle. On õnnestumisi ja vähem õnnestumisi, kuigi suuremale osale tarbijatest ei lähe märgipoliitika üldse korda: vaadatakse pigem vajadusi ja võimalusi, ja osa on lihtsalt lojaalsed.

Toredaid, brändi näo säilitanud näiteid on võtta lähiminevikustki: Toyota ja Subaru koostöös sündinud GT86 ja BRZ, kus mõni küll ironiseeris Toyobaru teemadel, aga korralikult küüsi taha ei saanud, sest mõlemad autod kandsid selgelt oma margi DNA-d.

Pisut kehvemini läks Toyota koostöö BMW-ga, kui valmis said uus Supra ja Z4. Supra on kümnendi ägedaim sõiduvahend, samal ajal kui Z4 kukkus välja… lihtsalt üks tore BMW (bemmisõbrad ihuvad praegu muidugi noad teravaks ja tulevad tsurkama, sest kes olen mina (subarist!), et midagi kobiseda). Igale oma, rahu!

Toyota ja Subaru värskeim koostööprojekt, täiselektriline kõikjalsõitja Solterra/bZ4X on aga üsna samamoodi segadusse ajav nagu Toyota Yaris/Mazda 2 – kui märki ei näe, siis liiga hästi vahet ei tee. Kui lähtud märgist, siis pane end valmis argieluvõrdseks lühiseks, sest sündinud kahemunakaksikud on rohkem laborilapsed kui eri loomuga vennad.

Subaru Solterra, mille nimi on tuletatud kahe ladinakeelse tüvisõna kokkuliitmisel (“sol“ ehk päike ning „terra“ ehk maa), et rõhutada sõiduki kõikjalsõitmise võimet, on subaristi jaoks päris kindlasti oodatud proovisõidupala – kasvõi sellepärast, et kahemunakaksiku Toyota elektriauto nimi bZ4X ei taha kohe meeldegi jääda.

Subaru Solterra

Toyota bZ4X nimeseletus ongi parajalt keeruline. bZ nagu „Beyond Zero“, 4 nagu sama klassi Toyota RAV4 ja X nagu „kõikjalsõitja“ või SUV. Sama hästi oleks võinud (Euroopa) esimese elektrilise mudeli nimetada Päärn B51 Muhamediks… peaasi, et meelde ei jääks!

Tagasi Taevasõela Solterra juurde. Tegin kodutööd enne sõitu minekut nii palju kui see võimalik oli, ja läksingi lühisesse, otsides Subaru DNA-d. Subaru (elektrooniline) nelikvedu, omanäoline tuledering, „kleidivoldid“ – ja suures plaanis ongi kõik. Muuseas, mis supsiku tuledesse puutub, siis sarnane joon on Toyota uudismudelitel kohe kasutusele võetud (kuid sellest teine kord!).

Tippvarustuses Solterral on Harman Kardoni helisüsteem, Toyotal JBL. Sõitjateruumis on põnevaid materjale ja detaile, mida kahemunakaksikul ei ole, aga üldjoontes on abieluvõrdsus Toyota poole kõvasti kaldu, e-TNGA platvormist alustades, ekraanimajandusega – mis veendunud subaristile mõjub nagu ämber jääkülma vett krae vahele – lõpetades. Palun EyeSighti!

Nelikveost on talvel kindlasti abi

Suvisel ajal Solterraga kulgeda on otse loomulikult lust ja lillepidu: umbes 400 km või rohkem sõiduulatust, kui kasutada oskuslikult jõulisemat rekuperatsiooni ja liikuda linnas.

Linnasõidu energiakulu jäi 13 kWh juurde, maanteel 22 kWh/100 km ning kuna sõite oli enam-vähem pooleks, siis keskmiseks saime 17,3 kW/h/100km.

Kodus juurde laadima ei hakanud, ei näinud põhjust, ning 7kW@32 A on suht aeglane nüselemine. Kiirlaadijat ei otsinud, kuid maksimumkiirusel (150 kW) lubab tootja 20 minutiga 20% pealt 80%ni aku täitumist.

Loe täispikka arvustust, andmeid ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com nendel sõnadel klikkides.