29.06.2023, 14:21

„Abielurikkumises nähti ohtu ühiskondlikule korrale.“ Ajaloolane selgitab kuidas on kirik suhtunud abielulahutustesse

Riho Saard

kirikuajaloolane

1939. aasta 14. septembril tagandas siseminister ametist piiskop Hugo B. Rahamäe. Piiskopi abieluprobleemide ümber kirjutavas meedias tekkinud arutelu viis tollal kirikukriisini.

FOTO: Eesti Filmiarhiiv

„Lahutust sai nõuda juhtudel, kui kohtus leidis tõestust truuduse murdmine, pahatahtlik mahajätmine, tahtlik või tahtmatu eemalolek, kooselu- ja abielukohustuse mittetäitmine, ravimatu või nakkav haigus, nõdrameelsus, kõlblusetud eluviisid (nt joomine, pillamine), halb ümberkäimine, au riivamise kavatsus ja karistuse kandmine raskete kuritegude eest.“

Abielu lahutamatuse idee Euroopas on ajalooliselt tihedalt seotud katoliku kirikus välja kujunenud abieluõpetusega, mille kohaselt abielu on sakrament ning selle lahutamine ei saa olla õiguspärane. Abielu- ja perekonnaasjad allusid kiriklike kohtute jurisdiktsioonile.

Lahutuse eelduseks oli ühe poole „süütegu“

Kommenteeri Loe kommentaare (11)