Hansen on olnud nii Tartu Ülikooli, TalTechi kui Maaülikooli hingekirjas. Kuid Erasmusega vahetusüliõpilaseks ei käinud ta bakalaureuseastmes, vaid alles magistrantuuris ning see on ka ehk ainuke asi, mida ta tagantjärele teisiti teeks. Läheks juba varemgi.

Hansenit huvitab lisaks ringmajandusele ja rohelistele lahendustele ka saksa keel, mistõttu langes liisk just Saksamaa kasuks. Kieli ülikoolist leidis ta sobiva õppekava ning esialgu plaanitud poole aasta asemel otsustas seal õppimist pikendada terveks aastaks. Hansen räägib taskuhäälingus sellest, mis on suurim erinevus Eesti ja Kieli üliõpilaste vahel, mis on tema hinnangul välismaal lihtsam ning kuidas võõrsil sõpru leida. Juttu tuleb ka, kuidas Kieli ühiselamu arhitektuur soodustas üliõpilaste omavahelist suhtlust ning mis jättis kõige kustumatuma mulje. Kesk-Euroopas õppimisel on Hanseni hinnangul mitmeid maailma avardavaid tahke, kuid üks võite on tema sõnul seegi, et seal on lihtne ja odav reisida ka välisriikidesse ning seeläbi oma kogemust tihendada.

Taskuhäälingus jagab Hansen tagasivaateid ka enda idufirma loomisse ning miks on sageli ettevõtjatel raske saada teadlastega jutu peale, mida selleks muutma peaks ning kuidas saaks koostööst võita teadlased, ettevõtjad kui ühiskond laiemalt.

„Erasmus andis mulle julguse, mis lubab arvata, et võin kuskil midagi teha,“ lausus ta ja lisas, et varem tundis alati, et peab ennast väiksemaks tegema.

„Mugavustsoonis ei juhtugi midagi,“ tõdes Hansen. „Olen mitmeid kordi elus täheldanud, et kohe, kui võtta vastu riskantsemaid otsuseid, hakkavad ka õiged uksed avanema. See ongi märk, et oled õigel teel.“

Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri tegemistega saad end kursis hoida meie veebilehel eeagentuur.ee, Facebooki lehel või Instagramis @erasmuselood.

Saatejuht Sabina Sägi ja erasmuslane Kaisa Hansen

Jaga
Kommentaarid