21.06.2023, 00:02

„Lätlastele „okupatsioonivägede“ kohalolek ei meeldinud.“ Miks ei pea lätlased meie võidupühast lugu?

Soomusronglased etendavad fotograafile naljaviluks stseeni, kuidas Võnnu all „paruneid peksti“.

FOTO: Filmiarhiiv

Sel reedel möödub 104 aastat Eesti vägede võidust Võnnu all. Forte uuris ajaloolastelt, kas sel sündmusel veel tänapäeval mingi tähtsus on.

Võidupüha, millega meenutatakse 1919. aastal Cesise ehk Võnnu all kohalike baltisakslaste ja riigisakslastest koosneva vabakorpuse üle saavutatud võitu, on Eestis olnud riigipüha 1934. aastast. Ühest küljest taheti inimestele jaanilaupäev vabaks anda, teisalt oli võit Võnnu juures vaieldamatult Eesti ajaloo tähtsündmus. Vähesed ehk teavad, et samal aastal, kui eestlased tegid Võnnu lahingu võidu aastapäeva riigipühaks, tehti see Lätis – vastupidi – tavaliseks päevaks. Tõsi, lätlased ei tähistanud võidupäevana mitte 23., vaid 22. juunit.

Miks lätlased ei hinda eestlaste võitu landesveeri sõjas? 2020. aastal avaldatud koguteose „Eesti Vabadussõja ajalugu“ üks põhiautoreid Lauri Vahtre sõnab, et lätlased Võnnu lahingut oma ajaloos ei ignoreeri, kuid see pole neile nii tähtis. „Lätlaste arvates meie võib-olla tähtsustame seda sõda jällegi üle. Ja Põhja-Lätis mäletatakse landesveeri sõda ja Eesti armee läbimarsse praegugi üsna hästi. Landesveeri sõda oli tähtis kõigepealt meile enestele. Kas tegemist oli ka Läti ajaloo kulgu otsustavalt mõjutanud sündmusega, on teine küsimus. Minu arvates oli, kuid kindlasti polnud see ainus, mis lätlastel lõpuks võita aitas. Üks, mis on kindel: tegemist oli silmapaistva sõjalise ja kahtlemata ka poliitilise saavutusega. Baltisakslased ise nimetasid seda baltisaksluse 700-aastase ajaloo kokkuvarisemiseks,“ räägib ta.

Kommenteeri Loe kommentaare (50)