Inimesed on nii palju põhjavett välja pumbanud, et on nihutanud sellega meie planeedi pöörlemise poolust, selgub uuest uuringust. Teadlased on leidnud, et kujuteldav poolus, mille ümber Maa pöörleb, on aastatel 1993–2010 nihkunud umbes 80 cm võrra itta. Põhjuseks on põhjavee ekspluateerimine ja sellest tulenevalt veetaseme tõus maailmameres, kirjutab Newsweek viitega ajakirjas Geophysical Research Letters ilmunud teadusartiklile.
Maa pöörlemispooluse asendit maapinna suhtes võib mõjutada veemassi jaotus planeedil. „Maa pöörlemispoolus on tegelikult palju muutunud. Meie uuring näitab, et kliimaga seotud põhjustest on põhjavee ümberjaotumisel tegelikult suurim mõju pöörlemispooluse nihkumisele,“ sõnas Souli riikliku ülikooli geofüüsik Ki-Weon Seo, kes juhtis uurimistöö läbi viimist.
Teadlased avastasid 2016. aastal vee võime mõjutada Maa pöörlemist. Kuid siiani pole põhjavee osa nendes muutustes olnud selge.
Oma uuringus mudeldasid teadlased täheldatud muutusi pöörlemise pooluse nihkumise ja vee liikumisega. Esialgu võeti mudelites arvesse ainult jääkilpe ja liustikke. Seejärel proovisid autorid erinevaid põhjavee ümberjaotamise stsenaariume. Mudel vastas aastatel 1993–2010 täheldatud pooluse nihkele ainult siis, kui teadlased võtsid arvesse 2150 gigatonni põhjavee ümberjaotumist. Võttes arvesse põhjaveega seotud muutusi, kaldus teadlaste mudel itta kokku 78,74 cm või aastas 4,32 cm võrra. „Mul on väga hea meel, et leidsime pöörlemise pooluse nihke põhjuse. Teisest küljest olen Maa elaniku ja isana mures ja üllatunud, et põhjavee välja pumpamine on ka üks meretaseme tõusu allikas,“ ütles Ki-Weon Seo.
Nimelt 2150 gigatonni põhjavee välja pumpamine aitab kaasa maailmamere veetaseme tõusule 0,58 cm võrra. Viimases uuringus tehtud mudeldamine, mis võtab arvesse põhjavee ümberjaotamist ookeanidesse, andis sellele kinnituse. Põhjavee ammendumine toimub kiiremini, kui seal leiduvat vett asemele tuleb, sest põhjavett kasutatakse nii põllumajanduslikel eesmärkidel kui ka linnade varustamiseks. Ookeanidesse jõuab vesi äravooluna või aurustumis- ja sademete protsessi tulemusel.
