Kui tunnete, et teie immuunsüsteem on liiga nõrk, võivad selles süüdi olla meie neandertallastest esivanemad või õigemini nende DNA. Kaasaegses inimese genoomis moodustab neandertallase DNA kuni neli protsenti, kuid varem oli nende geenide täpne mõju suures osas teadmata. Rühm USA teadlasi on välja selgitanud, kuidas need geenid mõjutavad tänapäeva inimesi, võttes oma leiud kokku ajakirjas eLife avaldatud artiklis, kirjutab Newsweek. Eelkõige on teadlased suutnud täpselt kindlaks teha neandertallaste DNA osa inimese arengus, ainevahetuses ja immuunsüsteemis.
„Neandertallaste alleelide üldine mõju ainevahetusele/immuunsüsteemile on keeruline teema,“ sõnas uuringu kaasautor ja UCLA arvutiteaduse, geneetika ja arvutusmeditsiini professor Sriram Sankararaman Newsweekile. „Oma uuringus suutsime täpselt kindlaks teha spetsiifiliste introgresseeritud [geenivariantide] mõju neandertallastele. Näiteks suutsime leida introgressiooni juhtumeid [geenivariante], mis mõjutavad immuunfunktsiooni jaoks teadaolevalt oluliste geenide toimimist„ lisas ta.
Üks silmapaistvamaid näiteid selle kohta on geenide variatsioon, mis mõjutab valgete vereliblede (leukotsüütide) pinnal asuva olulise retseptori struktuuri. See retseptor osaleb fagotsütoosi protsessis, kui leukotsüüdid hävitavad baktereid, parasiite ja nakatunud rakke. Seega on selle geeni neandertallase versioon tõenäoliselt häirinud meie rakkude võimet infektsioonidest puhastuda, muutes meid haigustele suhtes vastuvõtlikumaks.
Leiti, et teine neandertallase geenivariatsioon häirib rakulise energia tootmise põhikomponenti. See põhineb varasematel uuringutel, mille käigus leiti, et neandertallase DNA võib olla oluline tegur vastuvõtlikkuses COVID-19 suhtes. Neandertallase DNA olemasolu ei pruugi samas olla halb. „Mitmed uuringud on näidanud, et neandertallaste DNAl võib olla kasulik mõju. Kõige silmatorkavam näide on naha- ja juuksevärviga seotud BNC2 geenipiirkond, kus enam kui pooled tänapäeva eurooplastest kannavad neandertallase DNAd, tõenäoliselt tänu selle adaptiivsetele eelistele.“ ütles Sankararaman. „Genoomis on veel mitu piirkonda, kus me seda mustrit näeme, sealhulgas piirkonnad, mis on teadaolevalt olulised immuunfunktsiooni jaoks. Kuid suur osa neandertallase DNAst näis olevat kahjulik,“ lisas Sankararaman.
Seetõttu on neandertallaste DNA suures osas üle võetud meie liigi evolutsiooni käigus. „Kõigi meie uuritud märkide järgi on olemas järjekindel neandertallaste DNA muster, mis annab nendele tunnustele oodatust väiksema rolli, ja see on muster, mille puhul me eeldaksime, et see eemaldatakse järk-järgult tänapäevasest inimpopulatsioonist kui kahjulik,“ rääkis Sankararaman.
Arvatakse, et tänapäeva inimesed ja neandertallased eksisteerisid kõrvuti tuhandeid aastaid, umbes 40 000 aastat tagasi. Selle aja jooksul nad said järglasi, mis arvatavasti aitas inimestel Euroopa mandril uue keskkonnaga kohaneda. Sellest ajast peale näib aga nende eelis olevat oluliselt vähenenud. „Meie liik arenes uude keskkonda kolides, omandades DNA ristumise teel. Sellel DNAl on omakorda sellised tunnused, mida me täna näeme,“ ütles Sankararaman. „Suurte andmekogumite kasvav kättesaadavus, mis seovad geneetika tervise ja haiguste ning iidsete genoomidega, võimaldab meil saada uusi teadmisi meie liigi arengu kohta,“ rääkis teadlane.
