Liiga vaesed enam laenu ei saaks: Euroopa Liit pelgab, et tehisintellekt annab diskrimineerimisele hoogu juurde

Euroopa Liit käivitas esimesena maailmas tehisintellekti arendamist reguleeriva seaduse vastuvõtmise menetlemise, mis peaks inimesi tulevikus tehisintellekti eest kaitsma. EL astus kolmapäeval esimese sammu selle seaduse vastuvõtmise suunas – Euroopa Parlament hääletas selle poolt. Nüüd lepivad Euroopa Komisjon, ELi Nõukogu ja Euroopa Parlament kokku seaduse lõplikus sõnastuses, kuid juba praegu on teada, et see jõustub mitte varem kui kahe aasta pärast, edastab BBC.

ELi õigus jagab tehisintellektisüsteemid elanikkonna ja tarbijate ohuastme järgi kategooriatesse ning igaühe jaoks on välja töötatud piiravad meetmed ja kontroll. Seaduse järgi keelatakse inimeste alateadvuse mõjutamiseks loodud süsteemid ning veebis töötavad biomeetrilised tuvastussüsteemid. Sisu loomiseks kasutatavate süsteemide, nagu ChatGPT, puhul peab olema märgistatud nende looming ja seda ei või esitada inimese loominguna.

13. juunil toimunud arutelul pöörasid saadikud enim tähelepanu näotuvastussüsteemidele. Eelnõuga tehti ettepanek lubada selliseid süsteeme kasutada ainult post factum, mitte veebipõhiselt ning selleks, et otsida ainult kurjategijaid, terroriste ja kadunud inimesi ning sedagi vaid kohtumäärusega.

Euroopa Komisjoni asepresidendi Margrethe Vestageri sõnul on ​​tehisintellekti arendamisega kaasnev tõsine probleem diskrimineerimine. BBCle antud kommentaaris ütles Vestager, et tehisintellekt võib levitada eelarvamusi ja suurendada diskrimineerimist. „(Väljasuremisoht) võib eksisteerida, kuid tõenäosus on üsna väike. Tehisintellekti riskid on rohkem seotud sellega, et inimesi hakatakse diskrimineerima,“ selgitas ta. „Näiteks kui pank kasutab tehisintellekti otsustamaks, kas inimene saab võtta laenu või sellest sõltub kas inimene saab laenu või mitte. Sellistel juhtudel tuleb olla kindel, et inimest ei diskrimineerita soo, nahavärvi või elukoha tõttu.“ Seoses uue tehisintellekti reguleerimise seaduse vastuvõtmisega ütles ta: „Parem on saada 80% praegu kui 100% mitte kunagi, nii et alustame ja siis pöördume selle teema juurde tagasi ja kohandame reegleid.“

Tehisintellekti käsitlevas seaduses, mida EL on kaks aastat välja töötanud, jagunevad riskid rühmadesse: on „vastuvõetamatud riskid“, „kõrged riskid“, ohutud „genereerivad süsteemid“ ja „piiratud riskid“.

„Vastuvõetamatu riski“ kategooria hõlmas:

inimeste alateadvuse mõjutamise süsteeme;

sotsiaalseid hindamissüsteeme, mis jagavad inimesi käitumise või sotsiaal-majandusliku staatuse järgi;

interneti näotuvastussüsteeme.

Need keelatakse ELi riikides.