Jah, leiavad kolm teadlast, sealhulgas Kendrick A. Davis Riverside'i California ülikooli meditsiinikoolist. Nad väidavad, et emotikonide kasutamisel tervishoiukommunikatsioonis on palju eeliseid, kirjutab Medical Xpress.

„Emotikonidel on universaalne atraktiivsus,“ ütles Davis. „Nende kasutamine võib ületada barjääre haridustaseme, keele ja vanuse osas. Need avavad kommunikatsioonisilla.“

Davis selgitas, et enamik meditsiinivaldkonnas toimuvast suhtlusest ei ole puhtalt suuline ja hõlmab tavaliselt küsitlusi või küsimustikke. Just seal tekivadki tõrked.

Keegi ei taha vastata lehekülgede kaupa küsimustele. Emotikonide abil saab sisu tihendada ja jõuda kiiresti kõige pakilisemate teemade juurde.

Kendrick A. Davis

„Küsitlusi levitatakse tavaliselt patsientidele nende ravi erinevates etappides,“ ütles ta. Kuid paljud küsitlused nõuavad head keeleoskust, mis võib tekitada barjääri. „Siinkohal tulevad mängu emotikonid, mis on kasutajasõbralikud ja universaalselt kasutatavad, asendades küsitluskeele, mis võib olla mõnele patsiendile raskesti arusaadav,“ selgitas ta.

Uuring, mis avaldati teisipäeval ajakirjas JAMA Network Open, toetab emotikonide kasutamist patsientide ja arstide vahelise suhtluse parandamiseks. „Edendades tõhusamat suhtlust patsientide ja tervishoiuteenuse osutajate vahel, aga ka arstide endi vahel, saab välja töötada universaalse emotikonipõhise keelesüsteemi, mille tähendused on ühiselt kokku lepitud,“ kirjutavad teadlased.

Davis, tervishoiuteaduste kliinilise psühhiaatria ja neuroteaduste dotsent, on viimased kaks ja pool aastat emotikonipõhist mõõtmissüsteemi kavandanud. Tema uuringu, milles kasutatakse emotikone üliõpilaste vaimse tervise mõõtmiseks, kiitis heaks ka UCRi institutsionaalse ülevaatusnõukogu.

Davise kaasautorid, emotikoniuuringute pioneer dr Shuhan He Harvardi ja Jennifer Lee märgivad oma kommentaaris, et tõhus suhtlus on eduka ravi ja hoolduse jaoks hädavajalik, kuid teatud terviseseisundid, näiteks insult, ajukahjustus või häälepuudulikkus, võivad tekitada olulisi takistusi.

„Patsient ei pruugi lihtsalt suuta kliinilise ravi ajal rääkida,“ ütles Davis. „Emotikonid võivad sellistes olukordades olla abiks, kui patsient saab lihtsalt näidata skaalal emotikonile, et näidata, kuidas ta end tunneb. Emotikonid võivad olla kasulikud ka riikides, kus kirjaoskamatus on suur.“

Davise sõnul on meditsiiniliste uuringute pikkus ja nende vähene vastamismäär andmete kogumises takistavaks teguriks. „Emotikon lahendab mõlemad probleemid,“ ütles ta. „Emotikoni abil saab patsientidele saadetavat küsimustikku oluliselt lühendada. Loodetavasti meeldib see patsientidele, mis viib vastamismäärade suurenemiseni.“

„Olen viimase 10 aasta jooksul koostanud UCRi arstiteaduskonna jaoks üle 500 uuringu ja küsimustiku. Olen leidnud, et inimesed ei vasta hea meelega küsitlustele. Keegi ei taha vastata lehekülgede kaupa küsimustele, ükskõik kuidas neid ka ei stimuleerita. Emotikonide abil saab sisu tihendada ja jõuda kiiresti kõige pakilisemate teemade ja küsimuste juurde,“ rääkis Davis.

Vaatamata emotikonide populaarsusele usub Davis, et suur osa maailma elanikkonnast ei ole nende võimsusest teadlik. „Nad võivad tunduda karikatuursed,“ ütles ta. „Me loodame, et meie artikkel tõstab teadlikkust arusaamast, et emotikonidel on tulevik väljaspool nende karikatuurilaadset illustratsiooni.“

„Emotikonidel on palju võimu, sest neid kasutatakse suhtluses nii kergesti ja need välistavad vaid väheseid elanikkonnarühmi, näiteks nägemispuudega inimesi,“ selgitas Davis. „Kui emojide kasutamine on mõttekas arstide ja patsientidega suhtlemisel, siis on see tõenäoliselt mõttekas ka suhtlemisel muudes ruumides, kus inimestele teenuseid ja tooteid pakutakse.“