Teadlased on kindlad, et planeedi sisemuses on peidus mäetipud, mis on 8,8 km kõrgusest Džomolungmast 4,5 korda kõrgemad. Nagu kirjutab portaal Futurism, nimetatakse salapäraseid hiiglaslikke mäeahelikke ülimadala kiirusega piirkondadeks. Teadlaste sõnul on need peidus Maa südamiku ja vahevöö piiril umbes 3000 km sügavusel.

Alabama ülikooli geoloog Samantha Hansen jagas tema juhitud uurimisrühma töötulemusi, millest selgub, et need maa-alused mäeahelikud on sõna otseses mõttes kõikjal, kuid nende päritolu on endiselt ebaselge. Ühe teooria kohaselt on need iidse ookeanikoore jäänused, mis suruti sügavale planeedi sisemusse. Teine teooria väidab, et need on südamiku pool asunud ülekuumenenud vahevöö osad.

Teadlased on avastanud peidetud mäeahelikud Antarktikas asuvate seismoloogiliste jaamade abil. Kõrgeim neist ulatub suisa 38 kilomeetrini. Kuid, nagu öeldud, inimese silm neid ei näe.

Samal ajal märgivad geoloogid, et selliste ahelike läheduses asuvad ka teised sügaval maakera sees olevad salapärased moodustised - aeglase nihkekiirusega provintsid ehk „tilgad“, nagu neid teadlased tunnevad. Teadlaste sõnul võivad uued objektid anda väärtuslikke andmeid tektooniliste plaatide nihkumise ja kokkupõrgete kohta, mille tulemusel need liiguvad maakoorest vahevöö sügavamatesse kihtidesse.

Hanseni sõnul eksisteerivad need hiiglaslikud tipud Maa sees tõenäoliselt igal pool, mis on vastuolus hüpoteesiga, et need olid iidse ookeani põhjaks. Uus uuring näitab, et need moodustised on palju keerulisemad, kui seni arvati ning teadlaste sõnul läheb vaja edasisi uuringuid.