Austraalias pääses tänu teadlastele vanglast välja naine, kes istus 20 aastat vangis oma nelja lapse mõrva eest
(16)
Teadlased selgitasid välja, et lapsed surid haruldase geenimutatsiooni tulemusel.
2003. aastal pidas kohus ebatõenäoliseks Kathleen Folbiggi kaitsjate väiteid, et lapsed surid loomulikul põhjusel. Kuid teadlased avaldasid hiljuti uued uuringud, mis viitavad just sellele. Sellest kirjutab BBC.
Kathleen Folbiggi on nimetatud „Austraalia jõhkraimaks sarimõrvariks“ pärast seda, kui vandekohus otsustas, et ta mõrvas oma pojad Calebi ja Patricku ning tütred Sarah ja Laura. Uus-Lõuna-Walesi ülemkohus mõistis ta 40 aastaks vangi koos võimalusega tingimisi vabaneda kõige varem 25 aasta pärast. Nüüd nimetatakse 55-aastase Folbiggi juhtumit, kes on alati rõhutanud oma süütust, üheks Austraalia ajaloo suurimaks kohtuveaks.

Folbigg arreteeriti pärast seda, kui neli tema last, kes olid 19 päeva kuni 19 kuu vanused, surid ootamatult aastatel 1989–1999. Prokurörid väitsid protsessil, et naine lämmatas oma lapsed. Samal ajal ei esitatud ühtegi otsest tõendit laste lämmatamise või kehavigastuste jälgede kohta. Selle tulemusel mõisteti Folbigg süüdi kaudsete tõendite alusel: määravaks said sissekanded tema päevikusse, milles naine kurtis, et emadus ei olnud tema jaoks lihtne ja ta süüdistab ennast oma laste surmas.
Folbiggi advokaadid algatasid mitu apellatsiooni ja 2019. aastal juhtumi uue uurimise, kuid nende tulemused ei kõigutanud kohtuotsust ja andsid isegi suurema kaalu kaudsetele tõenditele. Pärast uut uurimist, mida juhtis pensionil kohtunik Tom Bathurst, tunnistasid prokurörid aga, et nende arusaam laste surma põhjustest on muutunud.
Uus uurimine
Selle uurimise käigus väitsid eksperdid, et päevikud olid leinavale emale, kellel puudus lähedaste toetus, viis traagilistest sündmustest üle saada. Nad märkisid ka, et pole võimalik lämmatada nelja last ilma füüsiliste jälgedeta.
Kuid peamine põhjus, mis sundis prokuratuuri oma seisukohti muutma, oli immunoloogide järeldused. Nad leidsid Folbiggi tütardel Sarah'l ja Laural geneetilise mutatsiooni nimega CALM2 G114R, mis võib põhjustada äkilist südameseiskumist. Samuti leiti tõendeid selle kohta, et tema poegadel Calebil ja Patrickul oli teine geneetiline mutatsioon, mida teadlased on seostanud hiirte äkilise epilepsia algusega.

Austraalia riikliku ülikooli uurimisrühma juhtinud professor Carola Vinuesa sõnul juhtisid teadlased tähelepanu Kathleen Folbiggi enda DNA ebatavalisele geenijärjestusele juba enne tema laste DNA proovide testimist.„Tegime esimese testi ja leidsime geenivariandi, mis tundus väga kahtlane... Juba siis, 2018. aasta novembris, arvasime, et kui see leitakse lastel, siis see on väga suure tõenäosusega põhjuseks miks nad surid,“ ütles Vinuesa BBC-le antud intervjuus.
Nagu Vinuesa rõhutas, on maailmas teada vaid 134 selle geneetilise mutatsiooniga seotud potentsiaalselt surmaga lõppenud südamehaiguse juhtu.
Esmaspäeval teatas Uus-Lõuna-Walesi peaprokurör Michael Daley, et Bathurst on jõudnud kindlale veendumusele, et kahtlused Folbiggi süüs on õigustatud.
Selle tulemusena allkirjastas Uus-Lõuna-Walesi kuberner täieliku armuandmise ja andis korralduse Folbigg viivitamatult vanglast vabastada. „See on olnud tema jaoks 20-aastane katsumus... Soovin talle rahu,“ ütles Daley ja lisas, et oma mõtetes on ta ka surnud laste isa Craig Folbiggiga.
Professor Carola Vinuesa nimetas Folbiggile armu andmise otsust imeliseks sündmuseks, mis võib anda lootust teistele sarnastes olukordades viibivatele naistele. „Meie poole on pöördunud nende naiste esindajad, kes on kaotanud lapsed või keda süüdistatakse oma lapse vigastamises. Nendel juhtudel võib tegemist olla raskete geneetiliste haigustega lastest,“ ütles ta.
Austraalia Teaduste Akadeemia teatas oma avalduses, et juhtum näitab vajadust reformida riigi õigussüsteemi ning, et see hakkaks arvestama teaduse vallas tehtud edusammudega.
Mis saab Folbiggist edasi?
Nagu selgitas prokurör Michael Daley, ei tühista tingimusteta armuandmine Folbiggi süüdimõistmist. Otsuse karistuse tühistamise kohta võib teha kriminaalapellatsioonikohus, kui kohtunik Bathurst asja sinna üle annab. See protsess võib kesta kuni aasta. Kui süüdimõistev kohtuotsus tühistatakse, võib Folbigg Austraalia valitsuse vastu kohtus nõuda miljoneid dollareid kahjutasu.
Pretsedendina meenutati ka austraallanna Lindy Chamberlaini juhtumit, kes mõisteti 1982. aastal oma imiku mõrva eest alusetult eluks ajaks vangi. Ta vabastati kolm aastat hiljem ning võimud tunnistasid oma eksimust. Seejärel kaebas Chamberlain riigi kohtusse ja sai 1,3 miljonit Austraalia dollarit (810 000 eurot) kahjutasu.
Kuid 20 aastat vanglas istunud Folbiggi advokaatide sõnul varjutab tema juhtum Chamberlaini oma mitmekordselt. „On võimatu lõpuni tajuda Kathleen Folbiggile tekitatud trauma ulatust: valu laste kaotamise pärast ja peaaegu kaks aastakümmet vangistust range režiimiga vanglates kuritegude eest, mille puhul teadus on tõestanud, et neid pole kunagi juhtunud,“ ütles tema advokaat Rhanee Rego.
Vangla väravates ootasid Folbiggi sõbrad, kes olid osalenud aastaid kestnud kampaanias tema vabastamiseks. Prokurör Daley kutsus ajakirjanikke ja avalikkust üles austama tema õigust privaatsusele.