TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi õppejõu ja sidelahenduste eksperdi Margus Rohtla sõnul saavad sel sügisel uuele võrgutehnoloogiate ja -teenuste magistrikavale õppima tulijad õppetöös kasutada erinevaid platvorme.

„Lisaks TalTechi Ericssoni akadeemilisele 5G võrgule on tulemas näiteks Open5GCore, millel on juba olemas ka 6G tuumvõrgu tugi ja tarkvaraplatvorm OpenAirInterface raadiovõrkude arendamiseks,“ rääkis Rohtla. „Tudengid saavad õpingute jooksul valida vajalikud tükid võrguplatvormidest ja võrguteenustest ning panna need kokku nii, et tulemus looks lõppkasutajale väärtust,“ lisas ta.

Samm lähemale isesõitvatele autodele

„5G võrgu edukaks rakendamiseks on vaja teada võrgu iseärasusi. Testvõrgud annavad võimaluse saada põhjalikult aru 5G võimalustest, aga ka piirangutest. Testvõrkudes saab võrgu piiranguid ohutult uurida ning teha kindlaks ka võimalikke vigu,“ sõnas Rohtla.

Näiteks autonoomsete ja isesõitvate sõidukite reaalseks käibele tulekuks on vaja võimalikult väikese ja kontrollitud hilistusega sidekanaleid ehk 5G võrku.

„Isesõitvad sõidukid on praegu juba piisavalt targad, et suudavad sõita iseseisvalt, kuid 5G võrgu funktsionaalsuste ja võimaluste kasutamisega saame muuta nende sõitmise veelgi ohutumaks,“ selgitas Rohtla. „Lisades reaalajas suhtluse pilves oleva andmekeskusega, kus on info teiste kaasliiklevate autode liikumiste kohta, saame varakult ennetada nende kokkupõrkeid näiteks ristmikel või üksteise taga sõites.“

Autonoomsete ja isesõitvate sõidukite reaalseks käibele tulekuks on vaja võimalikult väikese ja kontrollitud hilistusega sidekanaleid ehk 5G võrku.

Margus Rohtla

„Selliste süsteemide arendajad vajavad töökindlate ja ohutute lahenduste loomiseks teadmisi 5G võrkudest,“ lisas Rohtla.

Ülikoolis ongi muuhulgas käimas Euroopa Liidu projekt 5G-Routes, kus uuritakse kahe 5G võrgu vahelist piiriülest liikumist ja kuidas minimiseerida võrgu üleminekul tekkivat ühenduse katkestust, et see oleks märkamatu. Samuti uuritakse, kuidas aitab 5G kaasa autonoomsete sõidukite käitumise piirialadel, kui minnakse rändlema teise naaberriigi 5G võrku, kuidas ennetada ja vältida avariisid.

Abiks ka politseile ja päästeametile

Lisaks autonoomsetele sõidukitele on Rohtla sõnul võrgutehnoloogiate ja -teenuseid tundvate ekspertide juurdekasv oluline Eesti kaitsevõimele ja julgeolekule ning ka majandusele laiemalt. „Kommunikatsioonitehnoloogiad ja -teenused on kriitilise tähtsusega info edastamisel, haldamisel ja turvamisel ning usun, et ka riigisektor vajab üha enam tarku tellijaid, kes mõistavad kogu IKT teenuse ahelat, teenuse pakkumise platvorme, võrgulahendusi, protokolle, teenuse turvamist jne,“ sõnas Rohtla.

5G abil saaks saata ohusõnumi sekundite jooksul, senise SMS lahendusega võtab kõikide elanike teavitamine mitu tundi aega.

Margus Rohtla

Näiteks võib 5G pakkuda uusi lahendusi nii päästeameti kui politsei töös. „5G võrgu eelis on nn slice-i ehk garanteeritud ja muust võrgust eraldatud võrguressursi kasutamine, millega tagatakse kriitiline teenus. Väike hilistus võimaldab näiteks lisaks reaalajas videovoo saamisele droone ja roboteid ka reaalajas juhtida,“ selgitas Rohtla.

Näiteks võib lisada liitreaalsuse tuletõrjujate kaitsekiivri visiirile. „Liitreaalsus aitaks hoone 3D mudeli abil liikuda suitsuga täidetud keskkonnas ohutumalt ja tuvastada kaameraga ohtlikke esemeid, näiteks gaasiballoone või leida kannatanud inimesi ruumist,“ rääkis Rohtla.

„5G abil saaks samuti saata vajadusel ohusõnumi sekundite jooksul, senise SMS lahendusega võtab kõikide elanike teavitamine mitu tundi aega,“ selgitas ta. „5G positsioneerimise abil saab täpsemalt määratleda teavituse saajateks ohualasse jäävaid kasutajaid ning planeerida päästetöödeks vajalikke ressursse.“

Rohtla sõnul annab akadeemiline 5G võrk Eesti ettevõtetele võimalusi arendada teenuseid rahvusvahelistele turgudele. „Suurtel operaatoritel on reeglina olemas testvõrgud, sest uute arenduste testimine kommertsvõrgus võib võrgu kokku jooksutada või probleeme tekitada. Eestis avaneb peagi võimalus katsetada uusi arendusi esmalt 5G akadeemilises testvõrgus, seejärel viia need Eestis tegutsevate operaatorite võrkudesse ning esitleda tulemusi suurematele turgudele. Eesti on väikese riigina ideaalne asukoht uute asjade interneti teenuste testimiseks,“ usub Rohtla.

Valmis panna 6G!

TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi õppejõu ja sidelahenduste arendaja Priit Roosipuu sõnul nihkub ka Eestis teadustöö fookus juba järgmise mobiilside põlvkonna, 6G suunas. „6G võrkude turuletulek võtab veel aega, praegu kirjutatakse standardeid, aga ka meile on tulemas juba üks 6G toega testvõrk. 6G puhul on tegemist kõrgemate sageduste ja väikese levialaga, mis suurendavad näiteks positsioneerimise täpsust,“ selgitas Roosipuu.

6G võrgud saavad olema energiaefektiivsemad.

Priit Roosipuu

6G läheb kõrgematele sagedustele ning katab masti lähiala, mis võimaldab tänu väiksematele hilistustele lokaalseid teenuseid. „6G toob endaga kaasa targad pinnamaterjalid, mis suudavad levi ümber konfigureerida keskkonda, näiteks võib majasein tekitada kuskil suunas levi,“ kirjeldas Roosipuu.

„Tulevikus suudavad asjade interneti seadmed tajuda, millises keskkonnas nad asuvad, millised sagedusribad on ümberringi ning oskavad valida oma teenuse jaoks optimaalseima ühenduse,“ selgitas Roosipuu. „6G võrke iseloomustab adaptiivsus ja ümberkonfigureeritus ning see vähendab hilistusi. Targad maatriksantennid tajuvad kasutaja asukohta ning valivad ise kõige soodsama antenni kiire, et lähima tugijaamaga suhelda, see säästab energiat.“

„6G võrgud saavad üldse olema tiheduse tõttu energiaefektiivsemad. Turule on oodata nn null-energia asjade interneti seadmeid, mis leiavad teiste kasutajate signaale energia kogumiseks ja akude täitmiseks. Sellised võimalused kasutavad mobiilsidevõrkude võimalused parimal moel ära ning akud muutuvad taas väiksemaks,“ selgitas Roosipuu.

Rohtla lisas, et nutikas reaalsus on lõplikult saabunud ning praegu on just õige aeg need teemad endale selgeks teha. „Juba 4G võimaldas oluliselt rohkem kui varasemad võrguühendused, aga 5G-ga läheb areng hüppeliselt edasi ja tuleb juba uurida, mis võimalusi pakub 6G. Kommunikatsioonitehnoloogiad on moodsa tehnoloogia sama lahutamatu element kui elektroonika ja andmetöötlus ja -analüüs, mille hulgas on ka näiteks masinõpe ja tehisintellekt. Oleks vaid minu õpingute ajal sellised võimalused olnud!“ lausub Rohtla.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid