Hiina teadlased on alustanud maasse 10 000 meetri sügavuse augu kaevamist. Hiinlased usuvad, et pärast tosina kivimikihi läbimist pääsevad nad kriidiajastul tekkinud kivimite juurde, mis on umbes 145 miljonit aastat vanad, kirjutab IFLScience.
Olgu öeldud, et projektiga alustati 30. märtsil 2023 ning uuringut on vaja, et selgitada, milliseid maavarasid maapõues leidub. Lisaks plaanivad teadlased saadud andmeid kasutada keskkonnariskide, näiteks maavärinate ja vulkaanipursete hindamiseks.
Hoolimata asjaolust, et selle „jäneseuru“ sügavus on muljetavaldav, ei saa sellest siiski maailma sügavaimat inimese kaevatud auku. See tiitel kuulub ülisügavale puurkaevule Koola poolsaarel Loode-Venemaal, mida hakati kaevama 1970. aasta mais ja saavutas oma suurima sügavuse 12 262 meetri sügavusel merepinnast. Nõukogude teadlased lootsid leida mandrilise maakoore graniidi alt basaldikihti, nagu seda oli varem leitud ookeanilisest maakoorest, kuid selle asemel tuli välja hoopis uus moondegraniidi kiht.
Maa tuuma suunas augu kaevamine ei lähe aga alati libedalt. Näiteks 1960. aastatel jõudis Ameerika geoloogide meeskond 183 meetri sügavusele ookeanipõhjas, murdes läbi 13 meetrit basalti ookeani maakoore ülemises kihis. Projekt osutus, aga nii kalliks, et suleti.
Hiina Tehnikaakadeemia akadeemiku Sun Jinshengi sõnul on puurimisprojekti ehitamine äärmiselt keeruline ning tegelikult võib seda võrrelda suure veoauto liikumisega kahel peenikesel terastrossil.
Teadlased rahustavad samas, et inimkond pole jõudnud ligilähedalegi Maa vahevööni jõudmisele. Maakoore paksus maismaal on erinev: keskmiselt on selle paksus umbes 30 kilomeetrit, kuid mäeahelike all võib see ulatuda isegi 100 kilomeetrini.
