Imega pole siin mingit pistmist: teadlane selgitas, miks nunn Wilhelmina surnukeha peale surma ei lagune

Neli aastat tagasi surnud nunna keha ei lagune, sest juhuslikult langesid tema surnukeha säilitamiseks kokku ideaalsed tingimused.

Tuhanded inimesed kogunevad Ameerikas Missouri osariigis Goweri väikelinna kirikusse, et vaadata ja oma käega katsuda õde Wilhelmina Lancasteri surnukeha, millel puuduvad neli aastat peale surma märgid lagunemisest. Usklikud leiavad, et tegu on imega, sest nunna keha pole peale surma palsameeritud, kirjutab Daily Mail.

Rohkem kui sadat lagunenud surnukeha uurinud kohtuantropoloog Rebecca George asus nähtust uurima. Teadlase sõnul näevad laibad tegelikult veel paar aastat peale surma väga sageli välja nagu nunna surnukeha ning tegu pole imega. George'i sõnul viis niiskuse ja hapniku puudus kirstus koos madalat temperatuuri hoidva savipinnasega nunna keha mumifitseerumiseni, mitte selle lagunemiseni ja hävimiseni. Lääne-Carolina ülikooli professor märkis, et kui surnukeha asetada koos tihedate üleriietega kirstu, nagu nunnaga tehti, siis lõigatakse ära hapniku juurdepääs. Samuti on teada, et nunn Wilhelmina maeti savimulla sisse, mis suudab säilitada madalat temperatuuri. See ei saa inimkeha lagunemist täielikult peatada, küll aga aeglustab seda oluliselt.

George märgib, et kui inimene sureb, hakkavad nahal ja sooltes elavad bakterid ja seened kudesid lagundama. Seda protsessi võib aga miinimumini pidurdada niiskuse ja hapniku puudus ning madal temperatuur.

Teadlane märgib, et lagunemisprotsess on minimaalne seni, kuni sellised tingimused püsivad. Siiski piisab vaid ühest praost kirstus niiskuse ja hapniku sissetungimiseks ning lagunemisprotsessi kiirendamiseks.

George'i sõnul võib Missouri nunna surnukeha hetkeseisu võrrelda mumifitseerumise varajase staadiumiga. Teadlane märgib, et selline protsess on harilik, eriti tingimustes, mida antud juhul täheldatakse.

Keha läbib viis lagunemisetappi. Pärast esialgset värvimuutust ja kangestumist teises etapis hakkab keha paisuma. See on tingitud asjaolust, et bakterid hakkavad hävitama keha sisemisi kudesid, põhjustades gaaside kogunemist. Madala õhuniiskuse ja temperatuuri ning hapnikupuuduse korral teine ​​etapp aga aeglustub, kuna bakterid peavad kasvu pärast võitlema.

Õde Wilhelmina surnukeha kaevati välja neli aastat pärast matmist Missouri osariigis Goweris, et teha teed ehitustöödele. Eeldati, et nunna väljakaevamisel ootavad ees vaid luud, kuna 95-aastase Wilhelmina surnukeha ei palsameeritud ja ta maeti puukirstu.

Kõik oli hoopis teisiti: kui nunna haud avati, siis avastati, et nunna surnukeha on praktiliselt terve. See uudis levis esmalt teiste nunnade seas ja seejärel üle kogu Interneti, mis tõi Goweri väikelinna tuhandeid kirikukülastajaid, kes soovisid pühasid säilmeid puudutada.

Katoliiklased usuvad, et kui keha pärast surma ei lagune, on aset leidnud jumalik sekkumine, et peatada normaalne lagunemisprotsess. Seetõttu plaanivad nunnad asetada Wilhelmina surnukeha klaasaltarile, et kõik seda näeksid. Veelgi enam, eeldatakse, et igaüks saab ka nunna hauast mulda võtta, kuid hetkel on see piiratud ühe teelusikatäiega.

Mary Elizabeth Lancaster sündis 1924. aasta aprillis Missouris St. Louisis. Ta pühitseti nunnaks 1944. aastal ja sai kloostris nimeks Wilhelmina. Ta töötas kooliõpetaja ja arhivaarina ning abistas Mount Providence'i muusika- ja üldkultuurikeskust järgmise 50 aasta jooksul. Nunn Wilhemina suri 29. mail 2019 ja maeti kloostri territooriumile.