Imikute äkksurma sündroomi peetakse imikute suremuse üheks peamiseks põhjuseks – igal aastal nõuab see umbes kahe lapse elu tuhandest. Surmapõhjused ei selgu isegi lahkamise järel.
Et mõista, miks imikud une ajal surevad, analüüsisid mitme USA uurimiskeskuse teadlased 70 surnud lapse ajukudet, otsisid neist võimalikke kõrvalekaldeid ning avaldasid uurimistulemused ajakirjas Journal of Neuropathology & Experimental Neurology.
Laste surmapõhjustena nähakse aju arengu kõrvalekaldeid, mis ei lasknud lapsel õigel ajal end ümber pöörata ja lämbumissurma vältida. „Üks serotoniiniretseptoritest, 2A/C, on äkksurma surnud imikute ajus defektne. Varasemad uuringud närilistega on näidanud, et see retseptor mängib võtmerolli ärkamise ja elustamise protsessides, kaitstes aju hapnikuseisundit une ajal,“ märgivad uurijad.
Teadlaste sõnul tekib äkksurm siis, kui kokku langevad kolm tegurit: kardiorespiratoorse arengu kriitiline periood lapse esimesel eluaastal, väline stressitekitaja, nagu lamava vanema poolt näoga alaspidi asetamine või kinnihoidmine, ja bioloogiline kõrvalekalle lapse ajus, mis ei lase tal ärgata kui hapnikusisaldus ajus on kriitiliselt madal.
Tänu teadlaste avastusele saavad arstid välja töötada sõeltesti, et tuvastada beebid, kellel on oht „hällisurma“ ja vältida tragöödiaid.
