Pooled autod Eestis seisavad

Eestis on palju autosid, mis suurema osa ajast seisavad. Auto kasutamine sõltub paljuski sellest, kus autoomanik elab. Maal sõidetakse autoga rohkem kui suuremates linnades, samas ei leia pooled autod Eestis igapäevast kasutust, selgus If Kindlustuse tehtud uuringust.

Uuringust ilmnes, et 49% Eesti autoomanikest kasutab oma sõidukit iga päev, 19% juhtidest kasutab autot 5–6 päeva nädalas, 10% 3–4 päeva, 9% 1–2 päeva ja 14% kasutab oma sõidukit veel harvemini kui korra nädalas.

Sagedamini osalevad liikluses mehed, kellest 56% sõidab igapäevaselt. Naistest istub iga päev autorooli 40% vastanutest. Kõige rohkem on sõitjaid vanuses 35–44 eluaastat, 58% sellest vanusegrupist sõidab iga päev oma autoga. Kõige harvemini sõidavad autoga nooremad inimesed, vanuses 18–34 eluaastat.

If Kindlustuse Balti kahjude tehnilise vanemeksperdi Marion Meiuse sõnul selgus uuringust, et kõige tihedamini kasutavad oma autot maal elavad inimesed, kellest 58% teeb seda iga päev. Suuremates linnades on see näitaja 40% juures.

„Küllap mängivad siin rolli inimeste vajadused, läbitavad distantsid ja võimalused ühistransporti kasutada,“ selgitas Meius. „Maal elavad inimesed läbivad oma sõidukitega aastas ka märksa enam kilomeetreid kui linnas elavad autojuhid. Just elukoht määrabki tihti kõige rohkem, kui sagedasti autot kasutatakse. Rahvus, haridustase või sissetulekud ei mõjuta eriti auto kasutamist.“

„Kindlasti on auto kasutamise sageduse muutumisel oma osa ka meie hiljuti muutunud kodukontori harjumustel. See puudutab ilmselt rohkem linnainimesi, kellel on valida, kas minna kontorisse või mitte. Seevastu maainimene võib olla elukohast ja ametist tulenevalt rohkem liikumisvajadusega ja autokasutamisega seotud,“ lisas Meius.

Mõningast erinevust oli märgata selles, et mida uuem auto, seda tihedamini sellega sõidetakse. Teatud mõju on ka sellel, millise mootoriga on sõiduk.

„Kõige rohkem on igapäevaseid sõitjaid nende hulgas, kellel on vedelgaasi (65%), surugaasi (60%) või diiselmootoriga (54%) sõiduk, samas elektri-, bensiini- ja hübriidmootoriga autoga sõidavad iga päev vähem kui pooled,“ rääkis Meius. „Eks tavaliselt gaasi- ja diiselmootoreid kasutavadki inimesed, kellel on vaja rohkem sõita, ning seega läbitakse aastas ka enam kilomeetreid.“

„Oma osa võib sõiduharjumuste muutumisel – vähemalt ajutiselt – mängida kütuste hinna tõus. Inimesed mõtlevad hoolikamalt läbi, kas ja mis sõite on mõttekas teha. Jällegi arvan, et see puudutab rohkem linnarahvast,“ lisas ta.

Teiste Balti riikidega võrreldes selgus uuringust, et eestlased sõidavad oma sõidukiga pigem harvemini kui lõunanaabrid. Eesti juhtidest 23% sõidab oma sõidukiga 1–2 korda nädalas või harvemini. Leedus on kõige rohkem neid, kes sõidavad päevast päeva (56%).

Eestis, Lätis ja Leedus läbi viidud If Kindlustuse uuringus osales pisut rohkem kui 1000 inimest igast riigist.