Sõiduproov: „Vaata, see on see!“ Hyundai Ioniq 6 on justkui tulevikuauto

Hyundai uusim elektriauto Ioniq 6 on kahtlematult üks põnevamaid, nägusamaid ja särtsakamaid uudismasinaid meie turul – justkui värske sõõm õhku tulevikust. See on ka auto, millele absoluutselt kõik inimesed tänaval uudistades järele vaatavad. Mõni omadus tekitab loomulikult ka küsimusi.

Taevale tänu, et sellel autol on sügava ja paksu voodriga ning tagatipuks veel nahaga kaetud seljatoed. Ka sportrežiimi sisse lülitamata (käib see mugavalt roolil) väänab pedaalivajutus mootorist vahetult ratastesse sellise jõu, et tunned loodusseaduste toimimist iga oma keharakuga. Kiirenduse näitajad ametlike andmete kohaselt on võimsaima mootoriga versioonil 5,1 sekundit nullist sajani ja 3,3 sekundit 80->120 km/h.

Suurim pöördemoment on nelikveolisel Ioniq 6-l seejuures 605 Nm (ses: 255 Nm ja taga: 350 Nm). Hobujõude sellel versioonil…325. Keskmine energiakulu 100 km läbimiseks oli minu sõiduproovi ajal 15,6 kW. Aku mahutavus on seejuures 77,4 kW/h ja sõiduulatuseks annab see julgelt üle 400 km (80% aku täituvuse juures oli see ca 380 km).

Selle masina peamiseks märksõnaks on aga muidugi voolujoonelisus. Kokku on suudetud sulandada saja-aasta tagune kaarja katuse trend ja ülim kaasaegsus tulede, avaneva katuseluugi, väliste valgussignatuuride ja olgu või elektrilise pagasiluugi näol. Tublit tööd on tehtud tuuletunnelis ja nii on saavutatud õhutakistusteguriks 0,21 (ülivoolujoonelistel Tesla Model 3 ja hiljuti esitletud VW ID.7 vastav tegur on näiteks 0,23).

Viide tulevikule tuleneb hoopis külgpeeglitest, õigemini nende puudumisest. Asendatud need kaameratega, mille toodetav otsepilt jõuab armatuuri kahte serva ning suunatulede sisselülimisel ka juhi silme ette näidikutedisplei vastavale poolele.

Sellega harjumine võtab aega, võib olla on pilti kuvavad ekraani veel juhi silmade jaoks liiga terava nurga all, aga aimduse sellest, mis meid veel enne autode päris isejuhtivaks muutumisele ees ootab, annab see päris hästi. Muide, autot tellides saab lasta panna ka tavalised külgpeeglid, sel juhul võib armatuuri ekraanikohtadesse panna näiteks oma perepildi.

Autol on ees maatrikstuled (Ioniq 5-l neid ei olnud), mis jälgib pimedaajal vastutulijaid ja hoidub neid pimestamast - ehk et pimedaajal sõidab kogu aeg täistuledega. Auto sisemuses on uuringutele tuginedes välja töötatud mitmetoonilised valguskombinatsioonid – meditatiivsetest kuni äärmuslikult kontsentreeritusele viitavatele. Juht saab valida, kas soovib sisemusse tekstiili või lisatasu maksmata nahaga kaetud istmed. Mõnusat nahka on auto sisemuses tõesti külluslikult ja sellega on kaetud nii esi- kui tagaistmed ja uste sisepinnad.

Sisseehitatud sõidurežiime on 3: Eco, Normal ja Sport. Täiendavalt on olemas My Drive Mode, kus saab sätteid ise muuta, selleks tuleb hoida näpp rooli allosas paistval režiimi vahetamise nupul.

Sõiduabisüsteemides seas on uuendusi samuti mitmeid – näiteks oskab auto parkida ka diagonaalis paiknevatele parkimiskohtadele (auto „näeb“ parkimisjooni) ning olemas on ka kiirteedel sõitmise abi. Tagurdamisel kuvatav pilt on selge ja informatiivne:

Ma pole kunagi näinud ühelgi sõiduautol ka nii suuri kõlareid, kui selle auto uste siseküljel. Nende kohal kohe rekordiliselt suur ja seega kergesti tabatav süvend uste sulgemiseks:

Mis mind selle masina puhul tõsiselt häiris, oli see, et enne igat sõitu tuli igal korral eraldi välja lülitada süsteemid, mis sind häälekalt hoiatavad iga väiksemagi kiiruseületamise või sõidujoone ületamise korral. Need valikud ei jäetud meelde ja iga sõidu alguses tuli kulutada üleliigne minut, et need kohad menüürägastikes välja otsida. Tasuks uurida, kas maaletooja saab selles osas midagi kompuutris ümber sättida.

Ioniq 6 on võrreldes Ionis 5-ga madalama kliirensiga (14,1 vs 16 cm), suurema üldpikkusega (4,86 vs 4,64 m), imevähe kitsam (1,88 vs 1,89), märgatavalt madalama üldkõrgusega (1,495 vs 1,605) ja väiksema teljevahega (2,95 vs 3,00 m). Kõik autod on 18-toolliste ratastega, tasuta saab valida ka 20-tollised rattad. Tagaistmel on jalaruumi igal juhul mõnuga ja ka pagasiruum on luukpära kohta täiesti korralik ning elektriliselt avanev (nagu avanevad ka ukselingid lukustuse avamisel):

.Maksavad need masinad vahemikus 60-65 000 eurot. Auto pälvis sel aastal maailma Aasta auto, Aasta elektriauto ja Aasta autodisaini auhinna. Ja mis pole väheoluline: selle autoga on tõesti vaikne sõita. ei tekita ta ise müra ega undamist ja ei lase ta ka väljast helisid eriti sisse