Algatatud sisejuurdlus on praeguseks tuvastanud, et RMK töötajad käisid objektil töödega tutvumas nii nende tegemise ajal kui vahetult peale tööde lõppemist 15. märtsil. Vastavalt projektile olid korrektselt raiutud kaheksa kilomeetrit kraavitrasse, millele tehti pistelist kontrolli.

RMK kinnitas algselt, et ülevaatamisel puudusi ei täheldatud ning töö vastas projektis esitatud nõuetele: „Ei tekkinud kahtlust, et mujal võiks olla rikkumisi.“

Nüüdseks on aga tuvastatud, et ebaseaduslikult raiuti juurde mitmeid lühikesi lisatrasse kokku ligi kilomeetri ulatuses, millest pikim oli u 370 meetrit. Ning ettevõte on väitnud, et sel viisil – võttes metsa maha lühikestel trassidel, millest mõni viis otse rappa – otsis giljotiin otseteed kütusepaagini.

Samas väitis rikkumise avastanud Mati Sepp Forte üleeilses artiklis, et giljotiin paistis olevat end tahtnud teadlikult metsast välja raiuda, ent sealjuures tupikkoridore kuni rabani välja raiudes. Kas metsamasina juht tõesti ei teadnud, mis suunas ja kuhu ta välja tahab jõuda?

Kuidas on võimalik, et nii pisteline kui järelkontroll ei tuvastanud ebaseaduslikult mahavõetud metsa? See on peamine küsimus, millele soovis Forte vastust saada RMK looduskaitseosakonna juhatajalt Kaupo Kohvilt. Saime teada, et ebaseaduslikest raiekohtadest mindi lihtsalt mööda, kuna usaldati tööde tegijat.

Kas ebaseaduslikud raied olid tehtud kraavitrassidest täiesti eraldisesivatena – need ei olnud lubatud trassidega mitte kuidagi otsapidi ühenduses? Või olid nii seaduslikud kui ebaseaduslikud trassid ikkagi otsapidi koos, ent järelevalve ei olnud piisavalt tõhus?