REPLIIK | Rein Ruutsoo: ukrainlaste kannatuste arvelt omastatud eurod on verised

„Johanna-Maria Lehtme osalusel sündinud materiaalne kahju on suur, aga kõrvaline. Ära raisatud, tuulde on läinud suurel hulgal usaldusepõhist sotsiaalset kapitali.“ Ajaloolane ja filosoof Rein Ruutsoo analüüsib Slava Ukraini skandaali moraalifilosoofia vaatenurgast.

Juhan Smuuli bareljeefi Kirjanike Maja fassaadi saatuse saaga oli vaid vormiliselt küsimus minevikus korda saadetud tegudest. Hoopis rohkem problematiseeris see küsimusi meie moraaliteadvusest ja vastutusest ka tänases päevas. Sest ka siis, kui keegi pole otseselt kaasosalisena meist kaugel sündivas kurjas süüdi, oleme moraalikogukondade liikmetena ikkagi kaasatud ja vastutavad.

Olgu selleks kliima probleemid, lapsorjade tööle rajatud tarbimishullus, koostöö roimarriigi muusikutega, tennisemängu partnerite valik jne. Vastutuse mitte tajumine, kaasatuse ees silmade sulgemine ja muu sarnane murendab meie kodanikuidentiteeti ja igapäevast elukvaliteeti. Meie kaasaelamises ja eneseväärikust tõstnud panustamises Ukraina saatuse kergendamisse, ei puudunud muidugi pragmaatilisedki kaalutlused. Ukrainlaste vabadus on ka meie vabadus, meie ühine võitlus, ukrainlased hoiavad meie ühist rinnet. Kuid peamiseks tõukejõuks on olnud jagatud väärtused, ukraina rahva juba mõõtmatuks kasvanud kannatuste moraalsele teadvusele väljakannatamatuks muutmine.