Uus avastus: planeet Maa vesi võib pärineda hoopis mujalt

NASA James Webb'i kosmoseteleskoop on võimaldanud järjekordse kauaoodatud teadusliku läbimurde, seekord teadlastele, kes uurivad Maa vee päritolu. Uus avastus toetab teooriat, et planeet Maa vesi ei ole tegelikult siit pärit - esimesena võis meie planeedile vee tuua hoopis komeet.

Selle teooria tõestamiseks uurivad astronoomid komeeti 238P/Read. Paljud taolised komeedid pärinevad kaugematest kohtadest, näiteks Öpiku-Oorti pilvest, mis asub umbes 50 000 astronoomilise ühiku (aü) kaugusel Päikesest. Seal on veejääl lihtsam ellu jääda.

Komeedi 238P/Read vaatlemise käigus leiti esmakordselt tõendeid veeauru olemasolust komeedilt, mis on nii lähedal Maale. Komeet asub asub Marsi ja Jupiteri orbiidi vahelises asteroidivööndis. Veeauru leidmine komeedi ümbrusest toetab ideed, et see saaks endaga „kaasas kanda“ vett.

Avastus tehti pärast 15 aastat kestnud katseid, mille jooksul astronoomid kasutasid mitmeid erinevaid vaatlusmeetodeid.

Praegune avastus aitab astronoomidel mõista, kuidas vesi võis Maale jõuda. „Meie veerohke planeet, mis on teadaolevalt ainuke taoline terves universumis, on midagi mõistatuslikku - me ei ole kindlad, kuidas kogu see vesi siia sattus,“ selgitas üks teadlastest Stefanie Milam oma avalduses. „Vee leviku ajaloo mõistmine Päikesesüsteemis aitab meil mõista ka teisi planeedisüsteeme ja seda, kas sealgi võiks tekkida või eksisteerida Maa-sarnane planeet.“

Avastuse käigus tekkis uus mõistatus

Kuid sellelt komeedilt saadud andmetes oli midagi kummalist. Tulemused näitasid küll veeauru olemasolu, kuid ei tuvastatud komeedi ümbrusest süsihappegaasi. Süsinikdioksiid on koostisosa, mis moodustab kõigis teistes komeetides umbes 10% Päikese aurustatud materjalist. Selle pärast pidasid teadlased kummaliseks asjaolu, et seda komeedilt ei leitud.

On võimalik, et komeet tekkis ebatavaliselt soojas piirkonnas, kus süsihappegaasi ei olnud, või et komeedil leidus varem süsihappegaasi, kuid see kadus soojenemise jooksul ära.

„Pika aja jooksul asteroidivööndis viibimise käigus võib selline asi juhtuda - süsinikdioksiid aurustub kergemini kui vesijää ja võib miljardite aastate jooksul n-ö välja imbuda,“ ütles uuringu juhtivautor ja Marylandi Ülikooli astronoom Michael Kelley oma avalduses.

Vaatlusrühm plaanib nüüd uurida teisi komeete asteroidivööndis ning võrrelda neid Webb'i andmetega komeedilt Read, et näha, kas ka nendel taevakehadel puudub süsihappegaas ning määrata kindlaks järgmised sammud haruldaste komeetide saladuste välja selgitamiseks.