Ühine uurimisrühm kannab nime HySE (Hydrogen Small Engine) ja - nagu öeldud - ei keskenduta enam vesinikkütuseelemendiga sõidukitele, vaid arendatakse sisepõlemismootoreid, mis põletavad kolbides bensiini asemel vesinikku, kirjutab portaal The Truth About Cars.

Esialgu plaanitakse selliseid mootoreid kasutusele võtta ehitusmasinates, väikelaevadel, droonidel ja mootorratastel, tulevikus ka autodel. Peaküsimus on, kuidas ülimalt lenduvat elementi ohutult mootoris kasutada.

Kõige suurem probleem on täna siiski see, kuidas toota vesinikku viisil, kus selleks ei saastata taaskord liigselt loodust või kus selleks ei tuleks liiga palju energiat raisku lasta või kus vesiniku lõpphind ei oleks üle mõistuse kallis.

Jaapanis toodetakse täna enamus vesinikust viisil, kus lähteaineteks on kivisüsi või maagaas. Euroopa Liidus ei loeta enam rohevesinikuks ka seda, kui mis iganes etapi lähteainena on kasutatud biomassi. Hiljuti kirjutasime, et elektrolüüsi teel elektri abil veest vesiniku tootmisel on energiakadu koguni 80% - seega on mõtet vesinikku toota vaid meretuuleparkides tundidel, mil elektri hind turul on nullilähedane.

Vesinikuelemendiga elektriautode eelis võrreldes tavaliste elektriautodega on tohutult suur: kõigest kolmeminutilise tankimisega saavutatakse vähemalt sama sõiduulatus ja säästetakse enamgi keskkonda.

Euroopas ei tooda aga vesinikuautosid keegi, Volkswagen on näiteks öelnud, et heitsid selle teema täiesti kõrvale.

Eestis valmib Alexela eestvedamisel esimene vesinikutankla järgmisel aastal Tallinnas. Rahastusvoor rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris on käimas praegugi.