NASA Galileo ja Cassini kosmoseaparaatide kõige huvitavam avastus on see, et Jupiteri ja Saturni ümbritsevad väikesed ja suured jäised kuud. Väljaande Ars Technica andmetel asuvad neil kaaslastel NASA arvates suured veeookeanid. Nagu teadlased märkisid, on see nende jaoks väga huvitav, sest seal, kus on vedelas olekus vesi, on võimalus leida elu.
Seoses nende avastustega plaanib NASA juba 2024. aastal käivitada missiooni Europale, Jupiteri jääga kaetud kuule. Mõne aasta pärast võidakse käivitada veel üks missioon Saturni kuule Titanile, mille pinnal asuvad vedeliku- ja metaaniookeanid. Euroopa Kosmoseagentuur saatis, aga eelmisel kuul välja kosmoselaeva Juice, et uurida Jupiteri jääga kaetud kuid.
Nüüd on NASA lisanud Uraani kuud oma huvipakkuvate sihtmärkide loendisse. Uraanil on kaaslasi vähemalt 27 ja need on teadlaste seisukohalt väga intrigeerivad.
Väljaanne märgib, et NASA on Päikesesüsteemi seitsmenda planeedi juurde saatnud vaid kosmoseaparaadi Voyager 2. See möödus Uraanist 1985. aastal. Ja nüüd, pidades silmas Cassini tehtud uusi avastusi, on teadlased lisaks Maal asuvate teleskoopide andmetele taas asunud uuesti läbi vaatama Voyageri poolt kogutud andmeid. Nende andmete põhjal jõudsid NASA teadlased järeldusele, et Uraani nelja suurima kaaslase Arieli, Umbrieli, Titania ja Oberoni jäise maakoore all on tõenäoliselt veeookeanid. Need ookeanid võivad olla kümneid kilomeetreid sügavad ja tõenäoliselt üsna soolased, kuna need paiknevad jääkihi ja kivimitest koosneva tuuma vahel. Teadlased selgitasid, et Uraani kaaslaste sisemised tuumad tekitavad radioaktiivse lagunemise käigus piisavalt soojust, et tekitada vedela vee kihte. Lisaks leidub Uraani suurimate kuude ookeanides ohtralt kloriide ja ammoniaaki, mis võivad aidata neid jäävabana hoida.
Hea uudis on see, et NASA kavatseb tõsiselt uurida Uraani kaaslastega tegelema hakata ning nüüd on teadlastel veel üks hea põhjus sinna uurimisaparaat lähetada.
